Nii ongi.
Ükskõik, kus me vahepeal aasta või enam trenni oleme teinud - KHK, pritsumeeste, laululava, või Pere saal - satume varem või hiljem taas emakese rüppe tagasi. Aga "emakese" nimi on Tiigi Seltsimaja.
Siinsamas said esimest korda ca 13-14 astat tagasi varba valgeks ka Sõrmuste isandat-emandat.
Aga tegelikult tahtsin meenutada hoopis Pere AS-i lahket pererahvast ja saali, mis oli Upsijatele "teiseks koduks" kolm aastat: alati korras, puhas ja õhurikas, tõsi küll, põrand oli seal mõnikord õite libe... Tahaksimegi UPSIJATE poolt öelda: "Suur AITÄHH, hr. Neeme Raig, kes Sa meid lahkelt oma katuse alla võtsid ja Eesti rahvakultuuri toetasid!" Sinuga oli tore pärast reise muljeid vahetada ja muidu lobiseda.
Paraku puhuvad nüüd uued tuuled ja kahjuks mitte enam endised ... aeg edasi liikuda!
Nii et, sõbrakesed, esimene trenn siis uues vanas kohas 24. septembril 20.00 - nii nagu muiste!
No comments:
Post a Comment