India and Expressions - see you soon!

We are a folk dance group UPSIJAD in Estonia, a small country in the Baltics.  Our history contains good days as well as bad ones, joy and grief. But in spite of everything Estonians have kept their culture pure.

Estonia can be characterized by the Singing Revolution in 1988 were we sang our country free as well as Song and Dance Festivals that started in 1869 already, the last festival held in 2009 drew over 37000 performers.

Population of Estonia is only approx.1,4 million. We represent the second biggest town Tartu, called also “The City of Good Thoughts” that has only 100.000 inhabitants. You may judge Tartu to be a really tiny municipality, but for us it is the best and beloved place on earth.

Our folk dance group was found in 1982 and named UPSIJAD (meaning hoppers in English). So we will celebrate our 30^th anniversary in 2013. Since 2011 we are the members of CIOFF (International Council of Organizers of Folklore Festivals).

We try to dance, sing and play in the way our grandmothers and grandfathers enjoyed themselves. But in addition to old folk dance our programs also contain authors’ dances spiced with contemporary music. 

But all dances performed by us no matter if folklore or authors’ ones are  based on evergreen topic – relation between two sex: friendship, teasing and love.

 

Currently the group has 22 active members (by the way: quite a number of them being couples) of many different professions starting from wageworkers up to scientists who all gather for pleasant company and agreeable activity - dancing. Self-achievement and joy of performance is an award to tough trainings improved by the possibility to learn more about the culture of different countries as well as to introduce Estonian folk dance in our turn. Dancing trips have taken us to various countries last of them being Russia, South-Korea, Azores Islands. We really enjoy making friends to Estonia and to our folk culture. In 2010 in South Korea we were awarded special prize for introducing our country.  

 

What to say something characteristic about UPSIJAD? A little hint: in addition to dancing and travelling abroad we have one more hobby: “discovering” the islands of Estonia. Our homeland has totally 1521 islands, we have visited approximately 10 of them – so there is a long-long way to goJ!

Jõulud * Merry Christmas!

Tundub, et Upsijatel on välja kujunemas vahva traditsioon tähistada jõule nn. külakorda üksteise juures. Eelmisel aastal kutsusid Aliis ja Mati kogu meie seltskonna oma mõnusasse maakoju - mäletate küll: supersaun, kuusetoomine ja jõuluvana jututunnist rääkimata. Sel aastal olime aga oodatud Lepa külla Toomase ja Elke poole.
Aeg kaob kiiresti nagu liiv sõrmede vahelt ning tegemisi on kuhjaga. Seetõttu olid ka Upsijad sunnitud hargnema: ei saanud ju jätta minemata Tartu Talvisele Tantsupeole, kus oleme igal aastal osalenud. Selle ülesande võttis enda õlule Upsijate üks pool. Küsite, et kuidas neil läks ja kas "Siisikest" ka tehti. Ei tehtud, aga kuidas läks, eks need jutud jõuavad linnapealt peagi kohale - suuruke see Tartu siis ikka on...
Aga teine pool, India projekt nimelt, elab nagu valsirütmis: trenni-peole-trenni.
Peo alguski sätiti trenni lõpu järgi. Usinamad, kes varem kohale jõudsid, olid pererahvale abiks ja kui indialased pärale jõudsid, kupatati nad kohe sauna, samal ajal kui köögitoimkond ruulis täiega.
Mille poolest oli see jõul meil eriline? Klavessiin!

Laulda imeilusaid jõululaule "elusa" klavessiini saatel või kuulata-vaadata, kuidas Elke sõrmed mängleva kergusega üle klahvide libisevad, see on tõesti omaette elamus! Ja kui väljas vihiseb tuisk, lumes hubisevad küünlad ning toas hõljub verivorsti ja hapukapsa hõng - lihtsalt täiuslik ja mida võib üks igipõline eesti hing veel ihata!?

 Ah jaa, muidugi jõuluvana! Ja ühekorraga ta seal ukse taga kloppis, uhke ja sirge nagu mastimänd. Aga tavapärase punase mantli oli ta vahetanud ehtsa karusnahkse kasuka vastu (ju siis eurotrendid käesoleval aastal sellised) ja peas uhkeldas tal vene sõjaväge meenutav "läki-läki".... Ja vaene mees oli päris paljasjalgne (arvata, et tuli Kreekast)... Integreerumine missugune!

Pakkide lunastamiseks esitatud salmid-laulud olid seinast-seina ja seda nii sisult kui esituselt ja tuleb tunnistada, et kui saksakeelne ettekanne uinutas taadi valvsuse, siis venekeelne värk pani ta algul punastama ja siis ähvardavalt püsti hüppama. Näha kohe, et erudeeritud mees: keeled suus ja puha.... Ja abiline Pille näol oli samuti tegija: kingist ilma ei jäänud keegi.
Ja veel: üle mitme-mitme (äkki isegi 10 aasta) aja ristiti rebaseid. Igaüks sai personaalseks ülesandeks sooritada teatud rahvatantsu sammu, pall jalge vahel.

Aga tublid olid kõik repsid: sooritasid eksami ning said Leinolt oma rebasepaelad.

Vahvad jõulud olid. Ja veel kord meie tänu lahkele pererahvale!

Üle seitsme maa ja mere

Et millele ma sellega vihjata tahan? Upsijaid haaranud rännukirele. Just! See kirg viskas meile lingu kaela juba kevadel, tõmmates suve jooksul sõlme aina koomale ja praegune seis on selline, et vot enam ei jõua kannatada ning tulebki minna. Ainult paar-kolm nädalat veel  - ja teele! Kuhu? Eks ikka idamaist tarkust tooma - Indiasse!
Kuna elu tegi esialgses Upsijate reisiseltskonnas korrektiive, saatsime sahinad laiali ka oma vanadele sõpradele Meelisele-Piretile, Peetrile-Piretile, sir. Arturile, Õilmele, Raivole, kes on ka varem osalenud meie reiside projektrühmades. Ning "JAH"-e pudenes robinal: saime kokku 21-liikmelise seltskonna, suurima rühma, millega oleme rännanud ja mahtus nibin-nabin selle festivali reeglites ette nähtud grupi suuruse piiridesse.
Mida hakata peale vaba ajaga - pole meie jaoks mingi probleem, pigem tuleks esineda petitsiooniga (ehk sir Artur aitaks?), et seda juurde taodelda. Peame pähe ja jäsemetesse saama 10-, 15-, 20-, 25- ja 45- minutilise kavad, mille Tarmo on kokku seadnud ja püüab nüüd meile selgeks õpetada.

Nii me külalislahkesse Kambjasse koguneme ja nädalavahetused, kus tuleb kokku ca 10 tantsutundi on muutunud juba harjumuseks.

 Kas tõesti on 22.-23. detsembri laupäev ja pühapäev vaba? Lausa uskumatu! Kuna oleme üks vähestest ka folkloori viljelevatest rühmadest (Tarmo sõnutsi Tartumaal lausa ainus), põhineb osa kavasid folklooril, mis tähendab kõige muu kõrval ka laulmist. Meesinimestega tundub, et on OK, kuid tunneme väga puudust Jaana kõlavast selgest häälest (võite julgesti tõmmata paralleli Vargamäe Krõõdaga!)... Kõige lootusandvamad asendajad on Aira ja Eili, nii et edu teile, kullakesed! Eks me, ülejäänud, püüa Teile kaasa lõõritada.
Omamoodi proovikivi ning tsensuur seisab ees sel neljapäeval, kui Milvi tuleb meid üle vaatama. Nii et pind päkka ja okas kurku meile kõigile! Ja siis reedel Ruusa poole edasi, et üks oma uutest kavadest juba seal proovile panna!

Palju õnne, Loits!

Ühel päeval tuli Tarmo trenni kutsega meie sõprade,  "Loitsu" 20. juubelile.
Ja nagu ikka sellistel puhkudel: kaasa 3 tantsu + 1 etteaste õhtuseks meelelahutuseks. Kandideerimiskonkursi läbisid "Hiidlase lugu", "Tule aga tule" ning .... "Kadrel".

Aga see showtants... "Meie mees" on olnud "Upsijate" "soojendusbändiks" ja vastupidi, nii et seekord siis tegi Tarmo seade nende loole "Šokolaadist jänes". Zajatsiteks oli meie esinduse meespool, naisinimesed pidid kehastuma pliksideks. Poogin siia ka mõne pildi, eks siis hinnake oma silmaga, kuidas see ümberkehastumine meil õnnestus. Pildivalik on küll kesine (fotokal oli vaba päev), nii et jäneste epust kollektiivist pilti polegi, telefon tabas vaid viimase lontkõrva

Aga "Loitsu" kontsert oli vahva nagu alati ja väga mõnusa ülesehitusega. Selle blogi üllitajale meeldisid eriti iga etteaste vahele pikitud tantsijate tsitaadid, mis tulid otse südamest ning sinna ka läksid. Olen isegi samu mõtteid mõlgutanud, seega oli äratundmisrõõm seda suurem.

Pärast kontserti kostitas sünnipäevalaps punase-kollase-rohelise kirjuid külalisi (õhtu stiiliks oli ikkagi valgusfoor): lauad olid lausa lookas ja kuidagi ei sobi öelda muinasjuttudest laenatud sõnadega: "Sõin ja jõin seal minagi, suhu ei saan´d midagi!". Hiljem täpsustasime Imbi ja Tiiuga, et kust selline kulinaarne ja esteetiline saavutus ning vastus oli lihtne: neil on oma mees Havannas st. lausa paberitega kokk, pealegi tantsiv. Igatahes on latt kõrgele tõstetud ja meil sellest aprillis üleshüppamine üsnagi komplitseeritud.

Kui suurem nälg kustutatud, said soovijad ansambli pilli järgi jalga keerutada ning iga rühm ka üles astuda oma showprogrammiga. Meie jänesed olid küll vaprad, kuid ilmselt pani soe ruum šokolaadi veidi sulama ning rammestas ka plikse.

Tore külaskäik oli ja tänud, sõbrad, et Te meil olemas olete! Küllap varsti kohtume - kui mitte enne, siis aprillis,  "Upsijate" juubelil, sedakorda 30-ndal!

Milvi juubel

Nüüd ühest tähtpäevast, millest ei saa ei üle ega ümber: nimelt Upsijate asutaja ja kauaaegse treeneri Milvi Lingi sünnipäevast. Aeg lendab linnutiivul ning see oleks nagu eile olnud, kui korraldasime Milvile "Pere" saalis kingituseks pisikese kontserdi koos tervituslauaga.
Seekordne sünnipäev oli veidi teist laadi, sest Tarmo ja Pille koos Sõrmuste emanda-isandaga kulgesid 11. novembril sünnipäevale otse Kambja treeninglaagrist (harjutamine pidi meistriks tegema, kuid Tarmo, seega ka Upsijate, alles värske eilse vanasõna järgi: harjutamine teeb harjutajaks!), kohtudes Annelinnas teada-tuntud kohas Külli-Leino ja Katrini-Piretiga.
Sünnipäevalapsele kingiks tort ja lilleseade "Säravale, energilisele ning nooruslikule daamile". Just nii kirjeldasin Seadet tellides lilleseadjale meie Milvit.
Tore oli õdusas seltskonnas lobiseda ning tunnetada, et olime oodatud ning suutsime Milvile rõõmu valmistada.

                                                              Palju õnne, sünnipäevalaps!