Üle seitsme maa ja mere

Et millele ma sellega vihjata tahan? Upsijaid haaranud rännukirele. Just! See kirg viskas meile lingu kaela juba kevadel, tõmmates suve jooksul sõlme aina koomale ja praegune seis on selline, et vot enam ei jõua kannatada ning tulebki minna. Ainult paar-kolm nädalat veel  - ja teele! Kuhu? Eks ikka idamaist tarkust tooma - Indiasse!
Kuna elu tegi esialgses Upsijate reisiseltskonnas korrektiive, saatsime sahinad laiali ka oma vanadele sõpradele Meelisele-Piretile, Peetrile-Piretile, sir. Arturile, Õilmele, Raivole, kes on ka varem osalenud meie reiside projektrühmades. Ning "JAH"-e pudenes robinal: saime kokku 21-liikmelise seltskonna, suurima rühma, millega oleme rännanud ja mahtus nibin-nabin selle festivali reeglites ette nähtud grupi suuruse piiridesse.
Mida hakata peale vaba ajaga - pole meie jaoks mingi probleem, pigem tuleks esineda petitsiooniga (ehk sir Artur aitaks?), et seda juurde taodelda. Peame pähe ja jäsemetesse saama 10-, 15-, 20-, 25- ja 45- minutilise kavad, mille Tarmo on kokku seadnud ja püüab nüüd meile selgeks õpetada.

Nii me külalislahkesse Kambjasse koguneme ja nädalavahetused, kus tuleb kokku ca 10 tantsutundi on muutunud juba harjumuseks.

 Kas tõesti on 22.-23. detsembri laupäev ja pühapäev vaba? Lausa uskumatu! Kuna oleme üks vähestest ka folkloori viljelevatest rühmadest (Tarmo sõnutsi Tartumaal lausa ainus), põhineb osa kavasid folklooril, mis tähendab kõige muu kõrval ka laulmist. Meesinimestega tundub, et on OK, kuid tunneme väga puudust Jaana kõlavast selgest häälest (võite julgesti tõmmata paralleli Vargamäe Krõõdaga!)... Kõige lootusandvamad asendajad on Aira ja Eili, nii et edu teile, kullakesed! Eks me, ülejäänud, püüa Teile kaasa lõõritada.
Omamoodi proovikivi ning tsensuur seisab ees sel neljapäeval, kui Milvi tuleb meid üle vaatama. Nii et pind päkka ja okas kurku meile kõigile! Ja siis reedel Ruusa poole edasi, et üks oma uutest kavadest juba seal proovile panna!