Friday, January 1, 2016

Upsijad ja Manija

As fixed in our schedule every year Upsijad have to "discover" one Estonian island. We have a good job to do as we have visited only 8, but there are 2222 islands in Estonia (318 of them bigger than 1 ha) :D
Organizer of this trip was Aitel and his task was not just an easy one: changing dates, bookings as well as the list of travellers. Finally everything settled and everybody was satisfied: sunshine, beautiful seaside, kind hosts, good company and tasty meals! Go and visit Manilaid!
Veel enne 2014/2015.a  hooaja lõppu ja jõule ning keset sompu/sadu veel üks tagasivaade meie suve  ühele ettevõtmisele - Manilaiu külastusele.
Otsus avastada järjekordset 2222st Eesti saarest oli kerge tulema, kuid teostamine kujunes organiseerija Aiteli jaoks üpris tüsilikuks, kuna muutusid nii reisi kuupäevad kui ka reisisellide arv: nii et lõputu paadipiletite ning ööbimiskohtade broneeringute muutmine. Aga siis oli käes õige päev, mil põhigrupp startis juba hommikul varakult, Terje, Paul ja Aitel aga ankrumeestena alles lõuna paiku, sest töö tahtis tegemist...
Sõit kulges kenasti: vahepeal sai Aitel oma proualt kauaoodatud supersõnumi ning veidi enne Pärnut hädaabi kõne meie "saareasukalt" Tarmolt: et kas meil on mõnda poodi läheduses ja kas me tooksime .... Aitel arvas, et võib-olla tõesti saaksime tema palvele vastu tulla, kuid ainult juhul, kui meid saarel orkestri ning lilledega vastu võetakse. Meest sõnast, härga sarvest: tegu oli ühemehe orkestriga ning lilleseade oli tõeliselt "in", varjutades nii mõnegi floristi oma.Kuid suure kurvastusega tuleb nentida, et sellest pidulikust hetkest pole ühtegi fotot - ju oli heldimus nii suur, et ülipidulik hetk jäi jäädvustamata...
Mis me siis Manilaiul toimetasime: külastasime kohalikku muuseumi, töökad ja usinad nagu me oleme, aitasime (õigemini küll Aitel aitas) mark Soosaarel heina teha,
                     rajasime uue majaka vundamenti (vana tundus meile veidi kipakana),
 
nautisime kohalikku SPA-d,


imetlesime päikeseloojangut ning -tõusu ja mereranda (NB! randa jõudmiseks peate kõik väravad

pärast nende läbimist kindlasti kinni panema, sest need ohjeldavad "metslehmi", kitsi ja lambaid), nautisime kohalikku sauna ja gurmeed. Minu ja Pauli jaoks oli eksootiline ööbimine "Hipiurus" -
ehtsa rookatuse all (meil oligi kogu pundi peale lux-number, teised otsustasid öö veeta kes telgis ja tublimad lausa telkmantlis tähistaeva all (what a romance!).
Ega ma palju enam lobisegi. Kinnitan vaid seda, et Vanajumal meie külaskäigu ajal Manijat hoidis: kui hilisõhtul Tartusse jõudsime, külastasime kaubanduskeskust, kus meid millegipärast pikkade pilkudega piiritleti... Miks? Hiljem saime aru, et teised külastajad olid ju jopedes, meie, kes me soojast ja energiast laetud olime, vastupidi: T-särkides.
PS! Aga Manijal pole elu alati nii super: muuseumis nägime fotosid, kus hall meri oli üle ujutanud peaaegu kogu saare: päästetud ja veest välja jäid vaid need majapidamised, mis olid rajatud küngastele...