Monday, June 12, 2017

Meie oma sõlg - our own brooch

June 8th, 2017 is a pretty important date for our group. Why? Just a moment - I'll  tell you.
Last autumn we planned to make the unique brooches of our Group Upsijad and to give the first piece as a  gift to the founder of our group Mrs. Milvi Link for her 85th jubileum. Unfortunately nature had plans of its own and Milvi never received her gift... But her brooch started a new tradition: it is handed on to the acting trainer of our group and stays with her or him until she or he guides our group. If the trainer moves on, the brooch goes to the new trainer etc.
On the basis of Milvi's brooch (in the middle of the photo) the silver smith made 30 others to the active as well as former dancers of our group and were finally handed over to our members on June 8th - that's it!

 
Juba sügisel plaanisime teha Upsijatele meie omad sõled: käsitööna ja kindlasti hõbedast. Esimese sõle pidime kinkima meie rühma asutajale Milvi Lingile tema 85. juubelile pühendatud kontserdil. Aga nagu ikka: inimene soovib, kuid saatusel on omad rajad  - ja nii lõimegi uue traditsiooni:
Traditsiooni tekitades,
järjepidevust järgides,
mälestusi mõlgutades,
kauneid keerde kätkedes,
polkasid põrgatades,
voorvalssi veeretades,
labajalga lustides
hakkab Milvi sõlg hoiul olema Upsijate tegevtreeneri käes.
30 meie poleerimata hõbedast sõlge tegi seto sepp Evar Riitsaar ja sellised nad välja nägid, kui nad Kauksi Ülle kingituseks kaasa antud kottidest 8. juunil välja harutasime - Milvi oma keskel ja meie igaühe väike talisman selle ümber kui Linnutee...
Suured tänud Leinole, kes sõle kavandi raske töö oma õlule võttis ning Kärdile-Allanile, kelle kaunis kodus tseremoonia läbi viisime!
 
 

Friday, June 2, 2017

Treenerivahetuse kuu - exchange of trainers

Our trainer Meelika is going to start a new tradition announcing May to be the month of exchange of trainers. It is interesting initiative to learn something new under the delegation of ohter trainers each  having the method of teaching of their own. We learned folk dance varied by walse, rumba, cha-cha - really amazing experience! And a dance compiled specially for us - what a surprise! But the name  as well as the video of it let be a secret for some time!
                                   
Meelika tegi ettepaneku kuulutada maikuu treeneri vahetuse kuuks. See sobis hästi, sest ta ise pidi mais Hiiumaal praktikal olema ja meie trennid oleksid meie endi hoolde jäetuna muutunud suht kesiseks. Nüüd aga tantsutasid meid Anita Kreen, Kristel Kermes ja meie endine treener Tarmo Lillo.
 
 
 
 
Anitalt tuli valik peotantse nagu valss, rumba, tsha-tsha ning lahe lõunamaalt kaasa toodud seltskonnatants, mis hetkega meie südamed vallutas ja parasjagu elevust tekitas.
Ja veel elutarkus: "Ma ei kingi teile lilli, sest lilled närtsivad peagi. Aga ma kingin teile shokolaadi  - ja tselluliit teie reitel jääb mind igavesti meenutama!"

Tarmo oli aga Pegasus külas käinud ja õppisime uue tantsu, mille nimi ja sammud jäägu esialgu üldsuse eest saladuseks - küll kunagi tuleb aeg, kui "eesriie kerkib".

                                       

Pusimist oli üksjagu, aga nagu üks meie lõuapoolik nentis, et seda tantsu oskame praegu kõigist rühmadest kõige paremini just meie! See mõjus küll palsamina!
Kristeli soojendus- ja lõpetusmängud koos tema "sõjamehega" olid jälle omaette kogemus, mis labajalale ja polkale vahvaks vahelduseks said. Aeg lippas kiirelt ning nii see meie 2016/2017.a. hooaja viimane trenn lõppeski. Ja mis seal salata: kuigi väljas kipub olema korralik suusailm, laksutab juba ööbik ning miski kisub juba suvistele toimetustele ning vabad õhtud on lausa kulla hinnaga.

                                                  Happy end the season 2016/2017

Tundub, et mõne aja pärast ilmub veel üks tagasihoidlik kirjatükk - nii et kel huvi, võib mõnikord taas blogi poole kiigata.

Tuesday, May 30, 2017

Viljandi järve jooks ja sünnad - sport and birthdays

Upsijad are not only dancers, but also good sportsmen - at least some of them.
Every year there is a very popular sports event carried through: the race around the lake Viljandi and one can choose running or nordic walking. It is an annual event: the first race was held in 1928 already and the distance is approx. 12-13 km. So you see that it is needable to do some training in advance as the landscape is not the easiest one but in spite of everything the number of participants is always more than 4000.

 
I enclose the photo of our team of this year and you see they are a bit tired but happy!

What else? Birthdays of two folk dance groups celebrated both on May 12th: " Kaera-Marid" and "Wenden". Lots dancing, performing and enjoying.

Tuleb ka laiemat üldsust teavitada faktist, et Upsijad pole mitte ainult tantsu- vaid ka spordirahvas. Igas trennis korralik soojendus ja "plank", range toitumiskava, siis kaalu peale (muu seas: parim kaal asub Tartus AHHA Keskuses) ja kui näidud klapivad, siis saad võistlustele.  Nagu ülalolevalt pildilt näete, läbisid sel aastal katsed edukalt vaid 4 meie liiget, kes lähetati Viljandi ümber järve jooksule ning kes ilmselgelt läbisid distantsi edukalt. Tublid!

Aga ei saa ju ka pidu unustada: nii et 12. mail ratastele ja Võndu "Kaera-Maride" ja "Wendeni" juubelitele.
Oli see vast pidu ja kus olid alles perenaised! Nende usinad käed olid küpsetanud lugematul hulgal pirukaid, kringleid ja kõige krooniks valmistanud tordi, mis tegi silmad ette nii mõnelegi kohvikule. Ja mis kõige kummalisem - kogu selle tegevuse kõrvalt olid Marid ja Wendeni prouad selgeks saanud üksjagu tantse, mis ka usinalt ette kanti.
 
 
Ja taas saime öelda, et maailm, rääkimata Eestimast, on väike: kunagised Kaera-Maride liikmed Ott ja Anne on nii mõnegi aasta tantsinud meie rühmas ja "Upsijate" rühma looja Milvi Link on treeninud ka Marisid. Veel kord: palju õnne, tublid Marid ja Wendenid ning Teie naeruline juhendaja!
 
 
 

Wednesday, May 10, 2017

Supilinna päevad - Action of Supilinn

Supilinn is one of the old regions of Tartu just on the riverside of Emajõgi with architecture characteristic only to this part of Tartu. You can find very old buildings here some in poor conditions but quite a lot being reconstructed already, small yards and gardens. Every year in April Supilinn organizes some kind of festival duration of which is approx. a week with different cultural events and activities. One of the most popular of these is the Day of Opened Yards: everybody who wants, can open a cafe in his home offering different meals and hoping guests to drop in. We visited Tarmo's home performing a couple of hours dancing by ourselves and asking the guests to join us.At the meantime Tarmo offered home made apple juice and waffels - deliciuos!!! A nice day with nice people - really enjoyable!


Supilinna päevad - ega tartlasele polegi vaja seletada, mida need enesest kujutavad: kui käes on aprill, tulevad need nagu aamen kirikus: nädala jagu kultuuri ning erinevaid üritusi, mis päädivad avatud hoovide päevaga. Kutsusime meiegi end ühte kohvikusse legendaarse Herne poe vastas - nimelt Tarmo juurde, tema õue peale tantsu lööma  küll omaette, küll publikuga - eks need vanad seltskonnatantsud ole juba sellised, et panevad ka mittetantsijal jala kaasa tatsuma. Ja kui kõige selle kõrvale pakub peremees omatehtud õunamahla ning vahvleid mis kadusid nagu soojad saiad, hoolimata sellest et Kristi neid kahel masinal juurde vorpis - mida veel tahta - ehk veidi päikest ja mõne plusskraadi. Aga mida pole, seda pole, sestap oli ka meie seekordne tantsuvorm pisut teistsugune: meesinimesed leidsid üle hulga aja kaitset vattidest, aga õrnem pool hoopis meie mõnusatest fliisidest.
Kui olime murupinda korraliku sõõri söövitanud, jätkus tants tänaval ja eks "Tuljaku" https://drive.google.com/file/d/0B1pIYKbOTEItY2ZmbUJFSXFqcms/view?ts=58fdb4e1 ,

 
"Vee ja soola saaga" ning "Ivvo" jaoks olekski roheala veidi kitsaks jäänud. Aga eks me järgmisel aastal võta omalt poolt juba muruseemne kaasa: siis saab sujuvalt koos jalakeerutusega ka muru külvatud ja maasse tambitud, nii et haljastajaid pole enam tarvis kutsuda! Tore oli ja tänud Meelikale, kes meile seltskonnatantsud meelde tuletas!

Sunday, March 5, 2017

Vastlapäev - Shrove Tuesday

Shrove Tuesday has always been a holiday for Upsijad - no matter with or without snow. In Estonia we do not make pancakes but small tasty buns with whipped cream on this day. In the morning we had some snow so we planned to go sledging as according to the old tradition, but ... unfortunately the snow melted.
As we had a training day Meelika organized a relay race to warm up. After that ladies had a training and guys started to whip cream and decorate the buns. Oh, they were so enthusiastic! 
 
Vastlapäeva algus oli paljulubav, sest väljas oli isegi selle talve ime - lumi. Kuid oh häda: päeva edenedes see muudkui kahanes, kuni õhtuks võis head kujutlusvõimet omav ilmakodanik imepisikesi valgeid laike vaid mõnes üksikus paigas tabada.
Meelika oli juba varakult kukli-mukli ülesanded meie meeste tugevatele õlgadele pannud ning viimased neid kohustusi ka väga tõsiselt võtnud: kes tuli trenni vispli, kes saiakeste, kes moosi, kes mahlaga, aga eks oli ka neid, kes niisama kaasa elasid.
Soojendus oli meil tõsine: nimelt teatevõistlus, mis korralikult kirgi küttis, nõudes osavõtjatelt nii kiirust, täpsust kui nutti.
Kui soojendus läbi, algas õrnemal poolel trenn samal ajal kui meespere üksteist juhendades ja ergutades kukleid vorpis. Ja kuklid said tõesti mehised, suurte vahukoorepilvedega, sest naisinimesi polnud kõrval kalorite kahjulikkusest selgitustööd tegemas. Aga mis siin ikka pikalt lobiseda, lasen parem Signe piltidel kõnelda.
 
 

Eesti Vabariik 99! Long live Estonia!

Long live Estonia!
On February 24th, 2017 we celebrated the 99th anniversary of the Estonian Republic. We participated in a lovely concert organized by the county of Melliste. It was the event to gather alltogether: some comming straight from holidays spent in Tenerife , no spite that Kerdi had her birthday no spite  that some of our guys had to participate in the Tartu Marathon next day skiing approx 40 kilometers...
Vivat et res publica!

 
 24. veebruaril osalesime Eesti Vabariigi 99. sünnipäevale pühendatud kontserdil Mellistes. Kohaliku "kultuurikuninganna" Ülle palvel olime spetsiaalselt selleks ürituseks selgeks õppinud meile uue tantsu "Eesti muld ja eesti süda". Oi, aga et kõik selge oleks, tuleks alustada ju algusest...
Nii et 24.02.2017 kogunesime Melliste lasteaed-algkooli juba tuttavaks saanud green roomi. Teate küll: mõnus äraolemine, riietumine, meikarid, stilistid, suupisted ja joogid...

 
 


Kui nüüd pisut tõsisemalt rääkida, siis suupistete ja jookide eest hoolitses tegelikult Kerdi, kes sai jälle ...25! Ja muidugi, arvestades päeva tähtsust, alustasime seda meie hümni lauldes.


 
Meiega liitusid mõned praktiliselt otse soojalt maalt Tenerifelt tulnud puhkajad ja tuleb tunnistada, et Otepää ettevalmistuslaagrist olid salaja välja hiilinud Tartu Maratoni lootustandvad tähed Margus ja Tiit (kas ka Sina, Ats, kui facebook just ei luiska; ega Sa ise ju eriti ei räägi) ja Ardogi oli oma tillukese pisitütre seekord kalli proua hoolde usaldanud.
Alustasime "Ruhnu süidiga", millele "uued" hakkavad tasapisi pihta saama ja mis "vanadel" pärast korduvaid treeninguid lõpuks tasapisi tonkama hakkab.) Taas leidis kinnitust tõsiasi, et ega muusika (või selle puudumine) tantsijat ei sega - pigem paneb suunurgad kerkima ning tekitab lõbusa tuju. Seejärel meie meeste suur lemmik: Tarmo tehtud "Vee ja soola saaga" ning siis grande finale "Eesti muld ja eesti süda", mida alustasime Upsijatega, seejärel lisandus soolopaar meie treeneri Meelika ja tema Peetri (vabandust sellise tiitli pärast, aga üha enam leiab kinnitust, et Peeter on üks ütlemata populaarne poisslapse nimi) näol, siis naised, lapsed ja memmed.
Pärast pidulikku kontserti pakkusid Melliste hoolsad perenaised omatehtud torti - mmmmmmmmm, see oli küll maitsev - aitäh neile!

 
Väike fotoshoot, siis "hobustele" ja Tartusse tagasi, kus igaühel oma toimetused ootamas.