Selleks, et pointini jõuda, tuleb alustada algusest ja Baltica ülevaatustest. Pange ennast valmis, sest jutt tundub pikk tulevat, kuna ma ei alustaks viimasest Baltica ülevaatusest 2010. a, vaid isegi eelviimasest, 2006.a. omast, nii et jalajäljed viivad meie Taara-Upsijate ajajärku, kui olime isatud-ematud (st. polnud kumbagi meie treenerit, ei Katrinit, ei Tarmot) ja meie rühm oli Liina ehk ajutise kasuema hoole all. 1. novembril 2006 jõudis meieni ülevaatuse (atesteerimine ise toimus juba 4. novembril!!!) ankeet, kus Liina oma kontaktid ära täitis, kõik muu jäi tantsijate hooleks. Sirvisin oma tolleaegset meililisti ning leidsin kirjatüki "Baltica 2007 - APPI!!!!!!!! pöördumisega Tarmo ja Katrini poole. Aga Tarmol olid lapsehoidja kohustused, Katrinil jälle muud põhjused, nii et pidime omal jõul hakkama saama ning lähtusime Tarmo soovitusest kasutada meie Võru Folkloorifestivali kava "Ring" tantse. Moodustasime rakukese: 8 paarist saime kokku 4 (Terje, Paul, Kaja, Viljo, Maarika, Ivar, Külli ja Udu e. Ehar), mis sellise ürituse mastaabis on naeruväärne, ka polnud meil elavat pillimeest e. Tartu Tarmot, aga tahtmine teha oli nii suur, et toimetasime 2 trenni (ise tantsime, ise vaatame, ise kritiseerime) ja 4. novembril astusime pisut võbiseva varbaga auväärse folkloorinõukogu palge ette. Lõi siis Terje silmad maha, vabandas meie väikese esinduse pärast (oh neid haigusi küll!!) ja tagatipuks ulatas .... CD (ennekuulmatu!!!!) meie muusikaga, tunnistades häbelikult, et ega haigus hooli, sest viimasel hetkel murdis maha ka meie pillimehe :) ning küsis luba esineda plaadimuusika saatel. Yes- lubati!!!
Hiljem, treenerite etteaste ajal, kui personaalselt tehti teatavaks iga rühma plussid ja miinused, taotlesime jälle luba kogu oma rakukesega, seekord treeneri eest, otsust kuulama tulla - saimegi! Ilmselt olime loonud pretsedendi ning nagu auväärt konsiilium heakskiitvalt tunnistas, olime Baltica ajaloos ainus rühm (ilmselt tõelised fanaatikud), kes tõelises pühendumises oli ise nii muusik, tantsija kui treener (viimast küll antud etapil, sest tegelikult oli tantsud meile varem selgeks õpetanud Katrin, ise tegime refresh-i). Ja veel: Katrin aitas meil ka tantsudele nende kogujate või seadjate nimed külge panna - me ju ise ullikesed. Igatahes kategooria saime üle ootuste hea, kõrgema kui Upsijatel enne oli ja nüüd jõuamegi riieteni.... Need meie ilusad meeste muhu vestid ja Paide naise kaunid riided ei lähe mitte... jne. jne. Nii et ei jäänudki muud üle (samas olid ka juubel ning Tantsupidu tulemas) kui hakata mõtlema uute meeste korrektsete riiete peale. Valituks osutus Paide mehe komplekt. Leebelt vihjates võiks öelda, et Paide riided (eriti täiendavad naiste seelikukupongid) tekitasid üksjagu emotsioone ja kõik nendega kaasnev pole veel tänaseni kahjuks paika saanud... KURB!!!
Oleme jõudnud järgmise sammuni: Baltica 2010 ülevaatuseni, mis toimus 27.02.2010.a ja nagu reeglistik ette näeb, koos muusikutega (ehk tunnete ära?) ja muidugi pöidlahoidjast Milviga, kes kogu Upsijate etteaste vältel särasilmselt meiega tuttavaid lugusid kaasa laulis. Võtan abiks "Postimehe" http://www.tartupostimees.ee/230716/laupaeval-lustiti-tartumaa-trallamil/
See juba Upsijate ajajärgust ning aegadest, kus olimegi üks pisike tibatilluke perekond oma 4-5 paariga. Kavast endast edaspidi, siinkohal vaid riietusest. Tahtsime olla võimalikult arhailised, nii et dresscode oli linased hõlstid. Püüdsime olla igati kombekad: Tarmo ostis kümnete meetrite kaupa linast pastlapaela (Igor Tõnurist oma uurimustes oli sellele vihjanud) ja meie naisliikmed köitsid esimest korda pähe Külli nobedate sõrmede all valminud linikud) ja võta näpust: jälle, nii nagu muistegi, oli kõik, ka saadud kategooria http://www.folkloorinoukogu.ee/sisu/262_511_21_Ulevaatuste_tulemused_2010.doc, OK v.a. riided, eriti naiste omad. Hädasid oli kohe mitu: käiseid polegi!!?? ja lõhikud!!??? - Kes seda (jumalavallatust) enne näinud on? Kuigi, kui ringi vaadata, tundub neid vallatusi üle Eestimaa päris palju ringi kõndimas (kui võtta nimesid nimetamata kasvõi selle suve Lõuna-Eestis toimunud suur tippüritus)... Aga sõnakuulelikud, nagu oleme, otsustasime toetuste ning enda rahakoti abiga siis igatpidi ontlikud linased rõivad soetada. Tahtsime tõeliselt algupäraseid ja vanu, nii et mis muud, kui seadsime Jaana ja Külliga, kord Tarmogi kaasas, sammud ERM-i sealsete asjatundjate ja kogude poole, pliiats, paber ja mõõdulint kaasas. Käisime kohe mitu-mitu korda: kasu oli.
"Uuemad moodud" välja valitud, sukeldus Terjekene Googlesse, surfas ja surfas, pidas läbirääkimisi ja laskis saata kanganäidiseid ning tundub, et sai jälile kõige soodsamale ja kabedamale materjalile. Varustajate brigaad Tarmo ja Jaana näol tegi väikese šopingu, hea et buss omast käest võtta! Ja nüüd pessu, kuna teatavasti iga linane tõmbab pestes vähemal või rohkemal määral kokku. Aga on ju vahe, kas pesta mõni pluus-seelik või kümnete meetrite kaupa kangast. Kus häda kõige suurem, seal abi kõige lähem - muidugi meie Päästeamet oma pesumasinate ja saunaga (???) ning siiski jätkus toimetamist paariks korraks. Esimesel õhtul taidlesid Jaana ja Külli, teisel öösel Jaana ja Terje. See öö polnud muuseas eksitus: alustasime õhtul 22.00 paiku ning lõpetasime 04.00 ringis hommikul - ilusad maikuu ööd olid... Kangas tuli ka kuivatada (siin tulebki mängu saun oma lavaga, kus moodustasime arhitektuurilisi imesid, et kõik ära mahuks, sest enne juurdelõikusse minekut tuli materjal ka sujuvalt ära triikida - nii et töötasime välja terve tsükli. Kuna projektiraha jätkus vaid kangale, mitte õppinud õmblejatele/juurdelõikajatele, moodustati naisupsijate esindajatest selts "Nobedad näpud", sest riided oli ju vaja nii Balticaks kui Europeade 2011-ks valmis saada. Aeg möödus, aga näpud ikka puhkasid, kuni paar päeva enne jaanilaupäeva sain Jaanalt Võrumaale kutsungi "Õmblema!" Nimelt oli Jaana maandunud õmblusseltsi ema Külli juurde ja keeldunud sealt enne lahkumast, kui asjad välja lõigatud jne.jne. Ja nii saigi "Nobedad näpud" just Jaana ja Külli näol hoo sisse.Kuna Terje puhkus toob endaga kaasa suvised kohustused Tartust väljapool, jäi tema panus üsna tagasihoidlikuks, piirdudes oma seeliku ja poiste-tüdrukute riiete punaste triipudega (parem seegi, kui üldse mitte midagi). Ja kuigi hingeõhk kuklas, sai vajalik hulk komplekte päevase täpsusega just õigeks ajaks valmis ning esimene ülesastumine nendes toimuski Toomel "Postimehega" kohtamas käies. Just siit pärinebki ka meie blogi paraadpilt. Nii et kui keisri uued rõivad olid nähtamatud, siis Upsijate omad on silmaga näha ja käega katsuda - kummad on uhkemad? Tuleb tunnistada, et mulle endale meeldivad kõige enam meeste mütsid, mida soovitas meile kokkusaamisel Silvi Alliman. Ja mis seal salata: need mütsid paeluvad paljude pilku - näis, kui palju aega läheb ja teistelegi sellised tutikad tekivad!
Aga muide, riiete lugu pole veel läbi, vaid jätkub nn. Hargla triibuseelikute saagaga - sellest ehk edaspidi ja juba lühemalt.
Lisan siia ka mõne pildi meie mõnusatest hõlstidest ning Baltica 2010 ülevaatusest. Nii nagu on "vallatud" hõlstid, on seda ka osa pilte, nii et võite otsida võimalusi, kuidas nad visuaalselt "sirgeks" saada...
PS! Samal ajal, kui mina järjekordse postitusega maha sain, istub Paul teises toas ja üllitab mitmendat-mitmendat õhtut/ööd mikromillimeeterhaaval meie promovideod kokku seada. Juba 59 sekundit on valmis nagu süžee ja klipidki. Jõudu talle sobitamisel, keevitamisel! Ja nii nagu videod, oodatakse ka meie kodulehte - tähtajani on jäänud vaid nädal!
