Viljandi järve jooks ja sünnad - sport and birthdays

Upsijad are not only dancers, but also good sportsmen - at least some of them.
Every year there is a very popular sports event carried through: the race around the lake Viljandi and one can choose running or nordic walking. It is an annual event: the first race was held in 1928 already and the distance is approx. 12-13 km. So you see that it is needable to do some training in advance as the landscape is not the easiest one but in spite of everything the number of participants is always more than 4000.

 
I enclose the photo of our team of this year and you see they are a bit tired but happy!

What else? Birthdays of two folk dance groups celebrated both on May 12th: " Kaera-Marid" and "Wenden". Lots dancing, performing and enjoying.

Tuleb ka laiemat üldsust teavitada faktist, et Upsijad pole mitte ainult tantsu- vaid ka spordirahvas. Igas trennis korralik soojendus ja "plank", range toitumiskava, siis kaalu peale (muu seas: parim kaal asub Tartus AHHA Keskuses) ja kui näidud klapivad, siis saad võistlustele.  Nagu ülalolevalt pildilt näete, läbisid sel aastal katsed edukalt vaid 4 meie liiget, kes lähetati Viljandi ümber järve jooksule ning kes ilmselgelt läbisid distantsi edukalt. Tublid!

Aga ei saa ju ka pidu unustada: nii et 12. mail ratastele ja Võndu "Kaera-Maride" ja "Wendeni" juubelitele.

Oli see vast pidu ja kus olid alles perenaised! Nende usinad käed olid küpsetanud lugematul hulgal pirukaid, kringleid ja kõige krooniks valmistanud tordi, mis tegi silmad ette nii mõnelegi kohvikule. Ja mis kõige kummalisem - kogu selle tegevuse kõrvalt olid Marid ja Wendeni prouad selgeks saanud üksjagu tantse, mis ka usinalt ette kanti.

 

 

Ja taas saime öelda, et maailm, rääkimata Eestimast, on väike: kunagised Kaera-Maride liikmed Ott ja Anne on nii mõnegi aasta tantsinud meie rühmas ja "Upsijate" rühma looja Milvi Link on treeninud ka Marisid. Veel kord: palju õnne, tublid Marid ja Wendenid ning Teie naeruline juhendaja!

 

 

 

Supilinna päevad - Action of Supilinn

Supilinn is one of the old regions of Tartu just on the riverside of Emajõgi with architecture characteristic only to this part of Tartu. You can find very old buildings here some in poor conditions but quite a lot being reconstructed already, small yards and gardens. Every year in April Supilinn organizes some kind of festival duration of which is approx. a week with different cultural events and activities. One of the most popular of these is the Day of Opened Yards: everybody who wants, can open a cafe in his home offering different meals and hoping guests to drop in. We visited Tarmo's home performing a couple of hours dancing by ourselves and asking the guests to join us.At the meantime Tarmo offered home made apple juice and waffels - deliciuos!!! A nice day with nice people - really enjoyable!

Supilinna päevad - ega tartlasele polegi vaja seletada, mida need enesest kujutavad: kui käes on aprill, tulevad need nagu aamen kirikus: nädala jagu kultuuri ning erinevaid üritusi, mis päädivad avatud hoovide päevaga. Kutsusime meiegi end ühte kohvikusse legendaarse Herne poe vastas - nimelt Tarmo juurde, tema õue peale tantsu lööma  küll omaette, küll publikuga - eks need vanad seltskonnatantsud ole juba sellised, et panevad ka mittetantsijal jala kaasa tatsuma. Ja kui kõige selle kõrvale pakub peremees omatehtud õunamahla ning vahvleid mis kadusid nagu soojad saiad, hoolimata sellest et Kristi neid kahel masinal juurde vorpis - mida veel tahta - ehk veidi päikest ja mõne plusskraadi. Aga mida pole, seda pole, sestap oli ka meie seekordne tantsuvorm pisut teistsugune: meesinimesed leidsid üle hulga aja kaitset vattidest, aga õrnem pool hoopis meie mõnusatest fliisidest.
Kui olime murupinda korraliku sõõri söövitanud, jätkus tants tänaval ja eks "Tuljaku" https://drive.google.com/file/d/0B1pIYKbOTEItY2ZmbUJFSXFqcms/view?ts=58fdb4e1 ,

 

"Vee ja soola saaga" ning "Ivvo" jaoks olekski roheala veidi kitsaks jäänud. Aga eks me järgmisel aastal võta omalt poolt juba muruseemne kaasa: siis saab sujuvalt koos jalakeerutusega ka muru külvatud ja maasse tambitud, nii et haljastajaid pole enam tarvis kutsuda! Tore oli ja tänud Meelikale, kes meile seltskonnatantsud meelde tuletas!