Nagu olete märganud, on selle hooaja postitused suhteliselt harvad olnud. Miks? Sellepärast, et Upsijad muudkui harjutasid, harjutasid ja veel n+1 korda harjutasid: küll esmaspäeviti ja kolmapäeviti traditsioonilistel trenniaegadel ja lisaks veel nädalavahetustel trennilaagrites koduses Mäksa vallas, sealses Melliste lasteaed-algkoolis. Ja mida me harjutasime? Väsimatult ja nõrkemiseni B-1 rühmade "Ootuse lugu", Puudutuse aeg", "Tantsume Aissa!", "Tantsukutse", "Pere labajalg", "Isad ja pojad" ja muidugi "Tuljakut". (Kui Kõps aega saab, lisaksin siia isegi väikese videoklipi.) Kõige enam "nühiti" kaht esimest tantsu, mis meenutasid rahvatantsijale pigem balletti. Kui ajas tagasi mõelda, võiks nende osas tõmmata paralleeli 2004.a. XVII Tantsupeoga "Las jääda ükski mets", eriti selle Tõnis Mägi esitatud nimiloo algusega. Kui juba seda pidu meenutada, siis ka paar fakti: peol osales 7136 esinejat 404 kollektiivist. Ja tegelikult võiks seda pidu nimetada vihmapeoks. Mäletate, kuidas vihma kallas juba esimesest päevast alates, nii et varju all olev helitehnikagi ütles üles ning "segaste" proov Õismäel tuli enneaegselt lõpetada? Kui vihma tõttu jäid ära rongkäik ja esimene kontsert, sest staadionist oli saanud .... järv... Ja kuidas Taara-Upsijad ei saanud olla tantsimata, kuidas nad läksid staadioni valvemeeskonna juurde ja küsisid, kas nad võiksid meeskonnale tantsida. Võisid. Ja seda nad siis oma ümina saatel tegid, tänuks mille eest pakkus sõjaväelastest valve neile maitsvat sõdurisuppi.... Oh neid mälestusi...
Aga tagasi tulles "Puudutuse" juurde: rääkides ühe võimlejast töökaaslasega, kuulsin viimaselt, et "Ootuse lugu" ja "Puudutuse aeg" tulid neil kibekähku välja ja tunduvadki loodud olevat justkui liikumisrühmadele, seevastu olid nad kõvasti higistanud "Pere labajala" "kummalise" põhisammuga...
Igatahes osalesime koos paljude teistega tantsupeo kahel ülevaatusel ja ootasime hinge kinni pidades 8. maid: kellele rõõmu-, kellele mihklipäeva!
Ja siit see tuli: "Upsijad" saavad peole nagu ka nende sõbrad
Vikerkaar, Taara, Kolumats, Loits, Ruusa rühm. AGA AINULT 8 "Upsijate"" paari!!!!!! See oli nagu külm dush, sest tööd selle ürituse nimel on ju kõik teinud ja mitte vähe, siht osaleda peol terendamas silme ees. Keda võtta, keda jätta? Vaene Tarmo, ei taha Sinu nahas olla, et seda rasket otsust langetada, sest nii või teisiti saab keegi väga haiget... Jääb vaid lootus, et kuskil on mõni rühm, kel endal vähem paare ja kes meeleldi täiendaksid oma ridu mõne upsijaga. Hei, siin me oleme! Nii et, sõbrad, pöidlad pihku!
Loodan väga, et paaride laenamise traditsioon jätkub. Vaadake või meie 2004.a. peojärgset fotot: näete, kui palju erinevaid rahvariideid: siingi jätkus paare lausa 3 erinevale rühmale. Ning mina ja Anne Muhu rahvariideis assotsieerub Ervin Abeliga Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal - teate küll see uljas Muhu neiu igihaljast "Noorest pensionärist".....
