Ja jõuamegi selle kevade tähtsama ürituseni: lastekaitsepäevani, mille korraldasime 2. juunil Äärekoplis.
Selle kavandamiseks ja läbiviimiseks peeti pikalt plaani, et kes, kus ja miks ja mida ja kuidas. Kuna tahtsime teha midagi vahvat, mis noortele ilmakodanikele (vanuseskaala missugune!!!!) rõõmu pakuks, olid kõik põnevad ideed-ettepanekud teretulnud. Lisaks Upsijatele panid üritusele õla alla veel kohalik pereklubi ning Upsijate sõbrad ja rõõm nentida, et vald toetas seda lapsesõbralikku ettevõtmist pisut ka omalt poolt. (Nende toetusega finantseerisime bussi renti, et kõik soovijad saaksid takistusteta Äärekoplisse ja hiljem tagasi keskusesse kulgeda)..
Kui nüüd loetleda üles mõned tegevused millega püüdsime lapsi lõbustada, võiks ära märkida näomaalingud (millised vahvad tegelased Võõpste Pereklubi kunstnike nobedate käte alt tulid!), takistusriba (Aira ja Moonika hallatud, osalejaid aastastest issi-emme süles kuni 7-aastasteni), pingsiturniir (sellelt platsilt oli rohi õhtuks ammu kadunud), küpsiste valmistamine (Katrini juhendamisel; huvitav, et väikestele pagaritele pakkus eriti pinget just küpsiste vormimine, maiustamine jäi teisejärguliseks), salatite õpituba (Külli, Terje; vitamiinid on vahvad!), joonistamine ja medalite meisterdamine, seiklusrada (Pille valvsa pilgu all), voolimine (Ilo - tubli töö!), kiikumine suurel Upsijate tehtud külakiigel, karaoke ja emotsioone küttev võrkpall vanema kaliibriga meesinimestele. Kui nüüd Upsijate võrkpallialastest saavutustest rääkida, siis ega me ju esikohta ei püüelnud - külalistele peab ka rõõmu jääma:) - samuti tuli ennast õhtuseks esinemiseks hoida.
Paari sõnaga lähemalt seiklusrajast: nimelt tuli Tarmol idee ehitada laste mängumaja, mille küljes ühe atraktsioonina väiksematele liumägi, suurematele aga platvorm põlise kase tippu kinnitatud atribuudini, millest kinni hoides sai liuelda allapoole, et õigel hetkel lahti lastes enne õunapuud turvaliselt maanduda. Mängumaja enda oli Tarmo aga ise oma usinate kätega oli juba mänglevalt valmis ehitanud - tema ööpäevas on ilmselgelt tunde rohkem kui teistel. (Tuntud tõde juba eelmisest aastast, mis taas kinnitust leidis.) Omaette ooper oli selle värvimine, sest kuidas identse Võnnu seeliku triipe (meie kõigi kindel üksmeelne otsus) kahekordsele rajatisele kanda? Arvamusi oli palju (õnneks vähem kui Upsijaid endid), aga lõppes asi sellega et Insener (Paul) tegi kohapeal visandi, mida siis pidevalt töö käigus korrigeeriti, Aliis, Tarmo lapsed ja Terje haarasid pintslid ning valmis ta sai - lõbus silm Äärekopli kodutanumal.
Kui karaokest rääkida, siis see oli Upsijate ja Vikerkaare esindajate ühisprojekt "Uhti-Uhti uhkesti". Meil oli igatahes lõbus ja kuna konkurente ei lisandunud, õitsesime täiega kuni Tarmo tuli ja käskis lõpetada, sest vahepeal oli aeg kostüümide vahetamiseks küpseks saanud. Vahepeal kostitas perenaine Kristi meid omatehtud kuuma supiga - mõnus! See kuum supp tundub tänasel päeval, kui kraadiklaas rihib +25C õige kummalisena, aga kui meenutada, et tol päeval küündis ta vaevu +12-ni, oli pilves ja sadas vihma (miks küll taevataat lapsi ei soosinud?) nii et meil oli kopsakas talvevarustus seljas ning palavusest oli asi kaugel - pigem kiskusid sõrmed kohma. Hea, et olime eelnevalt paigaldanud suured välitelgid, nii et kes hoolega tahtis, võis väikeses vihmasabinas isegi romantikat leida. Mainimata on veel meie tehnikamehed: Leino (helitehnika), Mati (murutraktor), Paul (video).
Aga vahepeal olid ilmataadi palged hakanud selginema ja mõnda aega helkis ta põsel isegi päikesepaiste - täpselt nii kaua, kuni kestis õhtune kontsert, mille käigus astusid üles Pereklubi naised-lapsed, meie sõbrad Hõbehall Setomaalt ja Vikerkaar Tartust ning Upsijad ise. Tubli, taat, et Sul jätkus tahtmist niigi palju Eestimaa ilusat kevadilma näidata - oleksid võinud veel veidi pingutada ja 24.00-ni välja vedada, kuid aitäh sellegi eest! Üritus, mis algas nii mõnelegi tublile Upsijale juba hommikul 09.00 (Peetrile ja tema tibule lausa reede õhtul), lõppes muheda karmoshkamuusika saatel simmani ja uhke pragiseva lõkkega südaöösel. Loodame, et lapsed ja külalised jäid rahule ja need, kes mingil põhjusel seekord tulemata jätsid, ärge kurvastage ega põdege: ka 2013.a. on lastekaitsepäev!
Mõned pildid lastekaitsepäevale eelnenud talgutest (tublid, kes te selleks aega tekitasite ning Upsijate kombe kohaselt õla alla panite - tõite sära paljudesse väikestesse silmadesse!), meie selle aasta tähisest
Võnnu seelikusse riietatud mängumajast ning krooniks üks promeneeriv foto Upsijatest. Kui peaks kunagi juhtuma ime ja Kõpsul vaba aega tekib, saab siin uhkeldama ka videoklip. nii et kindlat meelt ja jääge meiega!
No comments:
Post a Comment