Peole! XIX Tantsupidu "Puudutus"

Nagu olete märganud, on selle hooaja postitused suhteliselt harvad olnud. Miks? Sellepärast, et Upsijad muudkui harjutasid, harjutasid ja veel n+1 korda harjutasid: küll esmaspäeviti ja kolmapäeviti traditsioonilistel trenniaegadel ja lisaks veel nädalavahetustel trennilaagrites koduses Mäksa vallas, sealses Melliste lasteaed-algkoolis. Ja mida me harjutasime? Väsimatult ja nõrkemiseni B-1 rühmade "Ootuse lugu", Puudutuse aeg", "Tantsume Aissa!", "Tantsukutse", "Pere labajalg", "Isad ja pojad" ja muidugi "Tuljakut". (Kui Kõps aega saab, lisaksin siia isegi väikese videoklipi.) Kõige enam "nühiti" kaht esimest tantsu, mis meenutasid rahvatantsijale pigem balletti. Kui ajas tagasi mõelda, võiks nende osas tõmmata paralleeli 2004.a. XVII Tantsupeoga "Las jääda ükski mets", eriti selle Tõnis Mägi esitatud nimiloo algusega. Kui juba seda pidu meenutada, siis ka paar fakti: peol osales 7136 esinejat 404 kollektiivist. Ja tegelikult võiks seda pidu nimetada vihmapeoks. Mäletate, kuidas vihma kallas juba esimesest päevast alates, nii et varju all olev helitehnikagi ütles üles ning "segaste" proov Õismäel tuli enneaegselt lõpetada? Kui vihma tõttu jäid ära rongkäik ja esimene kontsert, sest staadionist oli saanud .... järv... Ja kuidas Taara-Upsijad ei saanud olla tantsimata, kuidas nad läksid staadioni valvemeeskonna juurde ja küsisid, kas nad võiksid meeskonnale tantsida. Võisid. Ja seda nad siis oma ümina saatel tegid, tänuks mille eest pakkus sõjaväelastest valve neile maitsvat sõdurisuppi.... Oh neid mälestusi...

Aga tagasi tulles "Puudutuse" juurde: rääkides ühe võimlejast töökaaslasega, kuulsin viimaselt, et "Ootuse lugu" ja "Puudutuse aeg" tulid neil kibekähku välja ja tunduvadki loodud olevat justkui liikumisrühmadele, seevastu olid nad kõvasti higistanud "Pere labajala" "kummalise" põhisammuga...

Igatahes osalesime koos paljude teistega tantsupeo kahel ülevaatusel ja ootasime hinge kinni pidades 8. maid: kellele rõõmu-, kellele mihklipäeva!

Ja siit see tuli: "Upsijad" saavad peole nagu ka nende sõbrad Vikerkaar, Taara, Kolumats, Loits, Ruusa rühm. AGA AINULT 8 "Upsijate"" paari!!!!!! See oli nagu külm dush, sest tööd selle ürituse nimel on ju kõik teinud ja mitte vähe, siht osaleda peol terendamas silme ees. Keda võtta, keda jätta? Vaene Tarmo, ei taha Sinu nahas olla, et seda rasket otsust langetada, sest nii või teisiti saab keegi väga haiget... Jääb vaid  lootus, et kuskil on mõni rühm, kel endal vähem paare ja kes meeleldi täiendaksid oma ridu mõne upsijaga. Hei, siin me oleme! Nii et, sõbrad, pöidlad pihku!

Loodan väga, et paaride laenamise traditsioon jätkub. Vaadake või meie 2004.a. peojärgset fotot: näete, kui palju erinevaid rahvariideid: siingi jätkus paare lausa 3 erinevale rühmale. Ning mina ja Anne Muhu rahvariideis assotsieerub Ervin Abeliga Pirita-Kose-Kloostrimetsa ringrajal - teate küll see uljas Muhu neiu igihaljast "Noorest pensionärist".....

Istuta 1 000 000 puud ja Teeme Ära 2008

Seda postitust ajendas kirjutama RMK üleskutse rahvatantsijatele meenutada 2004.a. puude istutamise talguid. Nii et võtke heaks või pange pahaks, aga siit see RMK kodulehele läinu veidi pikem variant tuleb.
Omast käest võib öelda, et tantsurahvas on üks tegus rahvas ja on kaasa löönud mitmetel vahvatel ühiskondlikel üritustel. Siinkohal peatuksin neist kahel: "Istuta 1.000.000 puud" ja "Teeme Ära". Nii et väike hüpe ajas tagasi, mil tegutses selline segarahvatantsurühm nagu Taara-Upsijad
Nõnda kui nimigi ütleb, koosnes rühm kahest tantsualdist kollektiivist Taara ja Upsijad, kes kumbki liikmete vähesuse tõttu mõneks aastaks leivad ühte kappi panid. Teotahet jätkus meil küllaga, nii et kui 2004.a. enne XVII tantsupidu "Las jääda ükski mets" kuulutati välja puude istutamise talgud, tervitas meie kollektiiv seda õilsat ettevõtmist ühel häälel ja volitas oma tookordset juhendajat Katrin Reinot asjaga lähemalt tegelema. Talgukohaks valisime välja Kambja kandi (ikkagi mõnusalt kodu lähedal) ja ettevõtmise kuupäevaks 1. mai kui kevadpüha ( ning mis seal salata: eks 1. mai on ka mõningane nostalgia endistest aegadest...).
Mõeldud, tehtud. Kambjas ootas meid kohalik talunik (kahjuks ei mäleta ta nime), võttis meid sappa ja nii me kui üks mees (või naine, et mitte soovolinikule tööd anda) oma objektile kulgesime.

Põliste puude varjus kilekottidesse pakitult ootas meid üüratu hulk ettekasvatatud puubeebisid.

Varjus seepärast, et päike on nii tillukestele taimedele lausa eluohtlik. Maa oli labida all veel kohati külmunud (eriti madalamates kohtades), kuid see olevatki hea, sest nii pidid puuhakatised kõige paremini juurduma. Toimetasime usinalt ja mõnuga 2-3 liikmeliste tiimidena,

riideid tasapisi palavuse tõttu vähemaks koorides ning ei pannud tähelegi, kui lõuna märkamatult kätte jõudis. Toitlustamine oli esialgu Katrini sõnutsi meie ajutisele leivaisale päris probleem olnud ning põhiline kirjavahetus oligi sel teemal käinud. Mida pakkuda Tartust tulnud "kõrgetele külalistele" pruukostiks: mida nad üldse söövad -  kas "Volgast" tulnud peeni praade või ööbikukeeli? Muidugi mitte! Pigem grillvorst ja kodukootud road, mis olid ülimaitsvad.

Siis veidi leiba luusse ja taas tööle!

Päeva lõpuks olime istutanud ca 900 puud, enesega rahul ja nautinud tõeliselt mõnusat kevadilma. Meie tööd jäi tähistama vastav silt, kuhu iga osaleja kirjutas oma nime, mis siis hiljem puusse kõrvetati.

Preemiaks viis "meie" talunik Taara-Upsijad ekskursioonile naabruses asuvasse marjakasvatustallu, kus esimest korda puutusime kokku kultuurmustika kasvatusega. Talu perenaine tegi koostööd Maaülikooliga ja üheskoos uuriti, millistel muldadel tuleks kultuurmustikaid kasvatada. Kui pakute, et korralikul rammusal mustmullal, siis eksite, sest taimede prioriteediks oli turbamuld, kus uhkeldasid tõelised kaunitarid, kes oma kasvult ja välimuselt tavapeenral kasvajaid pikalt edestasid.

Teine tõsisem ettevõtmine oli osalemine " Teeme Ära 2008 ", mis tantsijate jaoks seoti 2009.a. XVIII tantsupeoga "Meri". Üritus ise toimus 3. mail 2008.a. ja selles osales rohkem kui 50.000 inimest üle Eestimaa, kes 5 tunni jooksul koristas ja kogus kokku ca 10.000 tonni rämpsu. Meie objekt asus vanal Raadi lennuväljal. Kas nüüd just lennuväli, pigem ehitusfirmade mitteametlik prügimägi, sest seda puitu, klaasi ja keraamiliste plaatide tükke, mida sinna oli koormate kaupa kokku veetud ja kaootiliselt autodelt maha kallutatud!!! Rabasime usinalt, higimull otsa ees, kuid sellest hoolimata saime puhtaks vaid minimaalse osa lennuväljast... Kurb, et leidub selliseid kodanikke, kelle mõttemaailm ei ulatu oma ninast kaugemale, aga kahjuks pole sinna midagi parata, sest issanda loomaaed on suur. Sellest ettevõtmisest fotod puuduvad, kuna "linnuke" keeldus keset seda saasta aparaadist välja tulema....

Mõlemad ettevõtmised olid toredad ja pakkusid ühistegemise rõõmu. Tore oli!

Ilusat sõbrapäeva! Happy Valentine!

Merry Christmas - Kauneid jõule ja head uut aastat!

Merry Christmas and Happy New Year!

Fröhliche Weihnachten und ein glückliches Neues Jahr! 

Joyeux Noel et Bonne Année!

Boas Festas e um feliz Ano Novo!

God Jul och Gott Nytt Ar! 

Buon Natale e Felice Anno Nuovo!

Feliz Navidad y Próspero Ano Nuevo!

С новым годом!  

 

UPSIJAD 30 nüüd ka VIDEOS

Ehkki sügis kestab veel rõõmsalt edasi, on meie operaator Kõps oma südame kõvaks teinud, kevad-suvi-sügise hooaja toimetused stopanud, lisaks tegusatele õhtutele ka uneajalt üksjagu lõivu võtnud ja juba mõnda aega tegelenud Upsijate juubelivideoga. Ei hakanud teda eelmise postituse jutu- ja pildimaterjalile lisama, vaid otsustasin eraldi üles seada. Nii et mul on au meie video trailerit esmaesitleda. Ja siin ta on, daamid ja härrad, Upsijatele lähedalseisvad isikud ja sõbrad, meenutamaks meie selle suve tippüritust:

http://www.youtube.com/watch?v=vnrG5KuwIxw&feature=youtu.be

Tänud Sulle, Paul, järjekordse tubli töö eest!

UPSIJAD 30

Nagu juba Äärekopli ürituste puhul tavaks saanud, eelnesid ka sellele üritusele talgud, kuhu pea iga upsija oma võimaluste kohaselt ja südame sunnil õla alla pani. Eriti vahva oli Signe, kes hoolimata sellest, et õigel päeval tulla ei saanud, oli nädal varem kaasa võtnud isegi abijõud: oma teise poole ja venna ning nad osavalt Äärekopli vankri ette rakendanud, mille tulemusena sai tubli tükk tööd ära tehtud ning rajatud vundament Äärekopli uuele kinnisvaraobjektile. Ühe eraviisilise tööpäeva tegi ka juhatus Leino ja Terje isikus Tarmost rääkimata, kellega liitusid Külli ning Kerdi ja Margus: naisinimeste ülesandeks võõbatööd, mehed aga võtsid käsile lava juurdeehituse vaiade rammimise. Kui tilluke tundub praegu see esialgne lava-lapsuke!!!
Ja need treeningud Tiigis ning laagrid juba omaseks saanud Kambja Kultuurimajas, kaunid siresäärsed asendusneiud Tarmo, Atsi ja Mati isikus Milvi "Tuuriga" tantsus, Aiteli filigraanne jõuline nähtamatu Mari-Liisi tõste "Kodukotuses" ja tantsijate, ka kõige osavamate, loovad fantaasiavoorud.... küll Sul, Tarmo, oli ikka kannatust! Aga valmis ta sai:
 

UPSIJATE LUGU: I OSA – „ALGUS“

ÄÄREKOPLI TALUS 20. JUULIL KELL 17.00

1.      KOHTUMINE LABAJALAVALSIGA  (seadnud: Tarmo Lillo, muusika: ans. Oort – „Labajalad“ )

2.      SAVIKOJA VENELASED (seadnud: Tarmo Lillo, muusika: ans. Sannalised – „Savikua venelane“)
3.      KUI MERELT TULEN (autor: Maido Saar, muusika: ans. Untsakad – „Roosa Mardi dollarilugu“)
4.      KURVAD NEIUD (autor: Tarmo Lillo, muusika: ans. Oort – „Neiukesed noorukesed“)
5.      ORJAPÕLVE VALSS (autor: Tarmo Lillo, muusika: ans. Oort – „Orjapõlve valss“)
6.      TUURIGA (autor: Milvi Link, muusika: ans. Leegajus – „Kahe duuri polka“)
7.      KODUKOTUS (autor: Mait Agu, muusika: F. Saebelmann)
8.      PIIBUMEISTRITE TANTS (autor: Kai Leete, muusika: Väino Maala)
9.      TULE AGA TULE (autor: Maido Saar, muusika: ans. Nipernaadi)
10.     VANAVIISI VALSS (autor: Ene Jakobson, muusika: ans. Vanaviisi – „Rapp Kalle valss“)
11.     KADRELI TANTS (seadnud: Tarmo Lillo, muusika: rahvamuusika)
12.     KAERA-JAAN  (autor: Tarmo Lillo, muusika: ans. Peiar)

Rahvatantsuselts Upsijad 31. hooaja tantsijad: 

Treener ja kunstiline juht:  Tarmo Lillo
1. Leino Rood
2. Külli Rood
3. Paul Sõrmus
4. Terje Sõrmus
5. Pille Sikk
6. Peeter Grigorjev
7. Liis- Karo-Astover
8. Ats Astover
9. Aliis Liin
10. Mati Pille
11. Elke Unt
12. Toomas Kangur
13. Aira Suvi
14. Kati Orru
15. Hans Orru
16. Monika Pedius
17. Tanel Kask
18. Aitel Käpp
19. Mari-Liis Lipstok
20. Ardo Pedoksaar
21. Signe Kriisa
22. Nata Alp
23. Kerdi Raud
24. Margus Raud
Saigi ajaraamatusse raiutud.

Nagu nimigi ütleb, oli seekordne kava pühendatud Upsijate rühma loomisele ja sümboolne oli, et "Kohtumist labajalavalsiga" alustasid Monika ja Leino, tantsijad, kes mõlemad pärit Upsijate esimesest koosseisust (tõsi küll, teinud vahepeal lühemaid või pikemaid puhkepause). Tarmo lubaduse kohaselt tuleb "Algusele" ka järg (järjed) - näis, millal jõuab kätte 1998 või 1999.a., kui meie Pauliga alustasime ning mis tantsud võiksid selles kavas olla - ehk "Kui kallis kodust":).
Tore oli näha endiselt särasilmset ja rõõmsameelset rühma asutajat Milvit, sõpru "Loitsust", "Hõbehallist", "Taarast", "Vikerkaarest" ja projektrühmadest, teiste Tartumaa kollektiivide esindajaid  ning erilised tänud Teile, kes te meie ühist pidu oma etteastetega rikastasite ning muidugi Tartu Tarmole, kes rahvast kuni hiliste öötundideni tantsitas ning kelle sõrmed näppisid pilliklahve veel hiljemgi saunaleili vahepeal.
(PS! Mis puutub "Vikerkaarde", siis  projektitantsudest tehtud plokk oli nii ehe, et "Jooksupolka" aegu peaaegu tundsin taas Tarmo vasakhaaki ja silmist lendavaid sädemeid nagu toona Lõuna-Koreas Cheonanis...)
Õhtu kulus kiiresti ning kahjuks ei jõudnudki kõigiga, kellega oleks soovinud, suhelda.
Mis veel sellest juubelist meelde jäi? Kipub vist juba traditsiooniks saama, et igal meie üritusel on ka vihm usinasti kohal, kuigi kutsutute nimekirjas teda pole:) Nii ka seekord. Et kurvad neiud ikka tõeliselt kurvad oleksid, lõi taevas oma luugid valla. Või äkki oli hoopis vastupidi ja see tants läks talle nii südamesse, et kurvastas koos meiega? Põselohud, mis kibisesid veel üksjagu pärast vahvaid showprogramme... Tarmo, kelle töö leidis tunnustust, pälvides nii Ingrid Rüütli kui Urmas Kruuse tänukirja.  Kingitused, autoriteks Maarja küla elanikud, meie sõpradele ja Upsijatest entusiastidele, kellest võiks ära märkida Küllit (õmbles meie linased riided), Leinot (helitehnika järjepidev hingehoid) ja Pauli (kes sõpradest-sugulastest ei teaks Pauli Koduvideo toodangut!).

Ja ei saa me üle ega ümber Milvita. Käis ta ju ise kahes trennis meile oma tantsu "Tuuriga" õpetamas. Loodame, et jäid meiega rahule ja tänud Sulle veel kord, et selle rühma lõid ja oled andnud paljudele võimaluse nautida toredat seltskonda ning koostegemise ja -olemise rõõme!

Aga nüüd juba edasi Kääriku Metsaülikooli, Ahhaa ja Melliste Muinastulede öö esinemiste poole!

PS! Siinkohal murran küll endale antud lubaduse ja avaldan juba mõnda aega ootel olnud postituse ilma videoklipita (Kõpsul kiired ajad). Aga ükskord see valmis saab ja siis te siit ka ta leiate! Nii et pikka meelt ja jääge miega!

Kahe juubeli vaheline ajajärk

Kas tõesti on eelmisest juubelist "Upsijad 25, Taara-Upsijad 5" juba 5 aastat möödas?

Eks aastaarvud räägivad enda eest ja tõe vastu ei saa mitte: kisub juba 6 kanti... Kui eelmist pidu peeti Luunja Kultuurimajas 16.02.2008 ning meie programm, mille pani kokku meie toonane treener Katrin, koosnes kahest osast (esimeses 26 folkloorset ja teises 10 autoritantsu), siis Upsijate 30. juubeliüritus saab toimuma vabas õhus Upsijate endi kodus, meie praeguse treeneri Tarmo Äärekopli kultuuritalus.
Sirvisin vana kirjavahetust ja heietasin sinna ning vahepealsesse ajajärku jäänud mälestusi, jõudes järeldusele, et neid võiks ka Teiega jagada. Nagu näete, on Taara-Upsijatest vahepeal saanud jälle 2 rühma nagu muistegi, kummalgi oma traditsioonid, nishid ja väljundid. Lisaks toredatele tantsulistele mälestustele on nii upsijad kui taarakad

ühisest ajajärgust (pildil Vormsi 2008.a.) kaasa võtnud Eestimaa saarte-laidude avastamise pisiku.

Vilsandi 2010

Siia kuulub meie "pisikese perekonna" ajajärk, kus koliti Tiigi Seltsimajast Pere Leiva saali (aitäh, Neeme Raig!) Upsijate tegevliikmeskond koosnes vaid ca 10 tantsijast, kellest enamasti trennis käis 8-9. Nii et edasitoimetamiseks tuli kõvasti kokku hoida, mida me ka tegime, teinekord isegi ehk oma pere arvelt, mistõttu Terje-Pauli lapsed Upsijad teiseks perekonnaks ristisidki. See parool kehtib meil kodus veel tänaseni, kusjuures noored on seda täiendanud klausliga: kes pole isegi mitte sugulased:). Meie jaoks on see ütlus sama aegumatu nagu Kaja: "Mis kell on väljasõit?", kui omal ajal küsiti tantsijate arvamust üritustel osalemise kohta.

Ja see reisimine ning Eesti ja meie kultuuri tutvustamine teistes riikides. Mis muud, kui programmid (vastavalt vajadusele 10, 15, 20, 30 ja 45 min.) selgeks, Kaera-Jaan kaasa http://www.youtube.com/watch?v=5Ax3vcNoJ24
 ja lennukile! Et aga meie oma perekond oli sellisteks etlemiseks liiga tilluke, kutsusime kaasa abilisi teistest rühmadest. Nii et taas kord tuleb tõdeda, et pole halba ilma heata - uued sõbrad ja toredad kaaslased. Keda ei paneks muigama  terminid isasõis, kivimutt, Vasco da Gama, õilmitsema, Sir Arthuri petitsioon, Metuusala jne. jne.?
Aga nüüd lasen juba piltidel rääkida:

Lõuna-Korea 2010

Assoorid, St. Migueli saar 2011

India, Ahmedabad 2013

Ja kunst, mis nõuab ohvreid...

Ja Baltica ülevaatused ning festivalid. 2010.a. ülevaatuseks pidi iga Upsija tegema kava osas ettepaneku.

Ei meenugi täpselt, kust Paulil see mõte tuli, aga ta pakkus Tarmole arglikult välja teema "Kas noorus on hukas?" - pealkiri ju juba selline, veits ... siivutu. Aga Tarmole idee meeldis ja nii siis saidki Tarmo poolt tantsud, meile koju tekkis aga raamatukogust hulgaliselt kirjandust, kust Paul otsis vahetekstideks sobivaid vanasõnu.

Nii see kava kokku ning esitatud sai ja tore oli näha, et kõrgeauline zürii ei olnudki teemast shokeeritud, nii et meil läks hästi:

Ning vastlapäevad: olgu lumes või vihmas, tuules või tormis, kuid kindlasti kuklitega! Kas teate, et Upsijate inimkatsete tulemusena on tõestatud, et käsivispliga saab koore kiiremini vahule, kui kaasaegse tehnika abil?

Ja "Tantsutallad" Rannus "Kolumatside" juures, talvised tantsupeod,

kus temperatuur on kohati langenud kuni -24C, külaskäigud "Loitsu" (ei väsi nad ka kunagi oma ideedega üllatamast) ja "Hõbehalli" mano (kukrunõks), esinemised Ruusal ja Meeste Showtantsu festivalil,

Mooste mõisas, rääkimata ühistest projektitrennidest "Vikerkaarega".

Ning meie seltskond. Ühel sügisel tuli Upsijatesse tagasi Peetrike, kes oli vahepeal pealinna poiss olnud, ja ....  2010.a Mati ning Aliis, esialgu "kahepaiksetena", tehes paralleelselt trenni nii meil kui oma tolleaegses kodurühmas "Vikerkaares", 2011.a kevadepoolsel ajal astusid üle Pere Leiva läve Ats ja Liis jne.jne kuni selle aasta kevadel "andsid oma sõrme" Upsijatele Kerdi ja Margus. Nii meid 25 kokku saigi  (igati posotiivne iive!) ja Tiigi saal kipub vaat et kitsaks jääma!

Ja muidugi meie Kõps alias Sõrmusteisand alias Paul lahutamatu kaameraga, talletades ja vormides videoks kõik, mis Upsijad korda saadavad.


Selleks korraks lõpetan. Esiteks kisub jutt pikaks ja teiseks ei saa ka kõiki mõtteid välja öelda - eks midagi peab jääma ka hingesoppi ja ridade vahele...

Aga järgmine jutt tuleb tõesti juba Upsijate 30. juubelist. Millal kirjutan? Ei oska paraku täpselt öelda, aga eks siis, kui Ahjast ja Võrumaast aega üle jääb.

Tahaksin tänada kõiki blogihuvilisi, sest statistika järgi on lugejaid/vaatajaid  USA-st Boliiviani (meie oma Eestist ja Euroopa riikidest rääkimata) ning klikke tänaseks kokku saanud juba 3250 - olen tõesti liigutatud!