Kahe juubeli vaheline ajajärk

Kas tõesti on eelmisest juubelist "Upsijad 25, Taara-Upsijad 5" juba 5 aastat möödas?

Eks aastaarvud räägivad enda eest ja tõe vastu ei saa mitte: kisub juba 6 kanti... Kui eelmist pidu peeti Luunja Kultuurimajas 16.02.2008 ning meie programm, mille pani kokku meie toonane treener Katrin, koosnes kahest osast (esimeses 26 folkloorset ja teises 10 autoritantsu), siis Upsijate 30. juubeliüritus saab toimuma vabas õhus Upsijate endi kodus, meie praeguse treeneri Tarmo Äärekopli kultuuritalus.
Sirvisin vana kirjavahetust ja heietasin sinna ning vahepealsesse ajajärku jäänud mälestusi, jõudes järeldusele, et neid võiks ka Teiega jagada. Nagu näete, on Taara-Upsijatest vahepeal saanud jälle 2 rühma nagu muistegi, kummalgi oma traditsioonid, nishid ja väljundid. Lisaks toredatele tantsulistele mälestustele on nii upsijad kui taarakad

ühisest ajajärgust (pildil Vormsi 2008.a.) kaasa võtnud Eestimaa saarte-laidude avastamise pisiku.

Vilsandi 2010

Siia kuulub meie "pisikese perekonna" ajajärk, kus koliti Tiigi Seltsimajast Pere Leiva saali (aitäh, Neeme Raig!) Upsijate tegevliikmeskond koosnes vaid ca 10 tantsijast, kellest enamasti trennis käis 8-9. Nii et edasitoimetamiseks tuli kõvasti kokku hoida, mida me ka tegime, teinekord isegi ehk oma pere arvelt, mistõttu Terje-Pauli lapsed Upsijad teiseks perekonnaks ristisidki. See parool kehtib meil kodus veel tänaseni, kusjuures noored on seda täiendanud klausliga: kes pole isegi mitte sugulased:). Meie jaoks on see ütlus sama aegumatu nagu Kaja: "Mis kell on väljasõit?", kui omal ajal küsiti tantsijate arvamust üritustel osalemise kohta.

Ja see reisimine ning Eesti ja meie kultuuri tutvustamine teistes riikides. Mis muud, kui programmid (vastavalt vajadusele 10, 15, 20, 30 ja 45 min.) selgeks, Kaera-Jaan kaasa http://www.youtube.com/watch?v=5Ax3vcNoJ24
 ja lennukile! Et aga meie oma perekond oli sellisteks etlemiseks liiga tilluke, kutsusime kaasa abilisi teistest rühmadest. Nii et taas kord tuleb tõdeda, et pole halba ilma heata - uued sõbrad ja toredad kaaslased. Keda ei paneks muigama  terminid isasõis, kivimutt, Vasco da Gama, õilmitsema, Sir Arthuri petitsioon, Metuusala jne. jne.?
Aga nüüd lasen juba piltidel rääkida:

Lõuna-Korea 2010

Assoorid, St. Migueli saar 2011

India, Ahmedabad 2013

Ja kunst, mis nõuab ohvreid...

Ja Baltica ülevaatused ning festivalid. 2010.a. ülevaatuseks pidi iga Upsija tegema kava osas ettepaneku.

Ei meenugi täpselt, kust Paulil see mõte tuli, aga ta pakkus Tarmole arglikult välja teema "Kas noorus on hukas?" - pealkiri ju juba selline, veits ... siivutu. Aga Tarmole idee meeldis ja nii siis saidki Tarmo poolt tantsud, meile koju tekkis aga raamatukogust hulgaliselt kirjandust, kust Paul otsis vahetekstideks sobivaid vanasõnu.

Nii see kava kokku ning esitatud sai ja tore oli näha, et kõrgeauline zürii ei olnudki teemast shokeeritud, nii et meil läks hästi:

Ning vastlapäevad: olgu lumes või vihmas, tuules või tormis, kuid kindlasti kuklitega! Kas teate, et Upsijate inimkatsete tulemusena on tõestatud, et käsivispliga saab koore kiiremini vahule, kui kaasaegse tehnika abil?

Ja "Tantsutallad" Rannus "Kolumatside" juures, talvised tantsupeod,

kus temperatuur on kohati langenud kuni -24C, külaskäigud "Loitsu" (ei väsi nad ka kunagi oma ideedega üllatamast) ja "Hõbehalli" mano (kukrunõks), esinemised Ruusal ja Meeste Showtantsu festivalil,

Mooste mõisas, rääkimata ühistest projektitrennidest "Vikerkaarega".

Ning meie seltskond. Ühel sügisel tuli Upsijatesse tagasi Peetrike, kes oli vahepeal pealinna poiss olnud, ja ....  2010.a Mati ning Aliis, esialgu "kahepaiksetena", tehes paralleelselt trenni nii meil kui oma tolleaegses kodurühmas "Vikerkaares", 2011.a kevadepoolsel ajal astusid üle Pere Leiva läve Ats ja Liis jne.jne kuni selle aasta kevadel "andsid oma sõrme" Upsijatele Kerdi ja Margus. Nii meid 25 kokku saigi  (igati posotiivne iive!) ja Tiigi saal kipub vaat et kitsaks jääma!

Ja muidugi meie Kõps alias Sõrmusteisand alias Paul lahutamatu kaameraga, talletades ja vormides videoks kõik, mis Upsijad korda saadavad.


Selleks korraks lõpetan. Esiteks kisub jutt pikaks ja teiseks ei saa ka kõiki mõtteid välja öelda - eks midagi peab jääma ka hingesoppi ja ridade vahele...

Aga järgmine jutt tuleb tõesti juba Upsijate 30. juubelist. Millal kirjutan? Ei oska paraku täpselt öelda, aga eks siis, kui Ahjast ja Võrumaast aega üle jääb.

Tahaksin tänada kõiki blogihuvilisi, sest statistika järgi on lugejaid/vaatajaid  USA-st Boliiviani (meie oma Eestist ja Euroopa riikidest rääkimata) ning klikke tänaseks kokku saanud juba 3250 - olen tõesti liigutatud!