Operaator Kõps

Seekord hoopis teisel teemal. Lisaks treenerile, kes teeb ja käseb, (poob ja laseb), õpetab, lihvib, keevitab plaate, loob tantse, tegeleb kõikvõimaliku paberimajandusega, keerab rooli, veab meremiini, ehitab jne. jne., on Upsijate ridades veel üks mees, ilma kelleta oleks vist meie seltskonnas tühimik. See on asjapulk, keda võib näha meie üritustel, paigaldamas kaamerajalgu ning rihtimas sihikut, endal lisavarustusena veel fotokas kaelas rippumas. Kui ta kellegi poole kursi võtab, hakkab sihtpunkt üldjuhul kätega vehkima, korrates "Ma ei taha, ma ei taha!" , kuid mõne aja möödudes küsib täie enesestmõistetavusega: "Noh, millal siis videot näha saab?"
Küllap juba mõistsite, kellele vihjan? Muidugi Paul - meie operaator Kõps alias Sõrmuste isand. Kui nüüd puhtsüdamlikult üles tunnistan, siis ega ta ise ju teagi, et seekord olen tema sihikule võtnud ja kui Te talle välja ei lobise, siis mõnda aega ta seda ise ehk välja ei nokigi, kuna tegeleb parasjagu Ruusa Meeste Showtantsu video lõpetamisega, (India promo juba oma järge ootamas). Ja seda mitte ainult täna õhtul, vaid juba paar nädalat. Olen mõned korrad püüdnud vihjata, et saaks ju ka kergemalt ja vähesema vaevaga, aga ei - maksimalisti elu pole just kergete killast! Ja mis seal salata, eks me vist ole ka ära harjutatud tema kontsentreeritud sisuga filmidega, millele sisse pikitud omajagu krutskeid ja effekte.
Kas Te teadsite, et ühe mõnusa loo tegemiseks kulub arutu hulk aega (kaugemate kantide kohta isegi ca poolteist-kaks kuud järjepidevat õhtust nokitsemist), hõlmates järgmisi tegevusi: kõigepealt musta jäädvustuse mitmekordne läbivaatamine (ja oh õudust, kui see puudutab meie reisimaterjalide mahtu!!!), et paika panna süžee, siis nn. millimeetrid mida iga tegevus hõlmab, erinevate kassettide pealt kokku miksida nii, et jutt, pilt ja muusika käiksid kenasti käsikäes. Kindlasti ütleb oma sõna sekka ka arvuti, kes just nimelt filmide korral tujuka näitsikuna n+1 korda otsustab kinni kiiluda, mis omakorda tähendab korraldust "Mine starti ja alusta uuesti!"

Aga tänu sellele hobile ja Pauli jonnakusele, on meil mõnus meenutada Riiat, Prahat, Türgit, Lõuna-Koread, Assoore (oh mitme aasta tagune Prantsusmaa, millal ta küll Sinuni jõuab?) rääkimata igasugustest kohalikest vahvatest üritustest. Tänud! Nii et mis muud kui kõverat silma operaatorile ning ookeanilainet kaamerale ja muidugi huvitavaid ettevõtmisi meile kõigile, et oleks mida jäädvustada!
Ja muidugi PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS!