Igatahes 17. detsembril 2011 korraldati Tartu raeplatsil III Tartu Talvine Tantsupidu, millest laiemale üldsusele andis teada ja kutsus ka vaatama ning kaasa lööma "Postimees" http://www.tartupostimees.ee/667404/tartu-raeplatsil-tuleb-laupaeval-suur-tantsupidu/ .
Upsijad on seda vahvat üritust algusest peale tõsiselt võtnud ning ikka nii raeplatsil kui hiljem Antoniuse õuel tantsu löömas käinud. (Lisaks 2011.a. panen siia ka vanemad selle üritusega seotud pildid.) Eks ongi välja kujunenud omad kindlad seltskonnad, kes neid üritusi väisavad. Näiteks võib Antoniuse õuel kindla peale kohata lisaks rahvatantsijatele ka Tartu Lions Klubi, kes glögiga kaubeldes õilsateks eesmärkideks raha kogub.
Kui kahel varasemal peol näpistas pakane päris kõvasti ning tuli end kubujussi kombel külma vastu kindlustada, siis 2011.a. peol oleksid saabaste asemel ära kulunud kummikud ning kätte vihmavari... Aga ega ilm pole kunagi rahvatantsijast seganud (parim näide on 2004.a. Laulu- ja Tantsupidu). Tantsud said tantsitud ja mängud mängitud, kehagi kuuma tee ja kringliga kinnitatud.
Kuid ega sellega polnud päev veel lõppenud, sest kui juba välja tulla, siis juba korralikult. Nii olimegi plaaninud pärast ülalmainitud ürituse lõppu kulgeda sujuvalt edasi Mati ja Aliisi juurde Kooli tallu Upsijate jõulupeole. Küll oli pererahvas külaliste tulekuks alles ettevalmistusi teinud! Soe ja hubane tare oli köömes selle kõrval, et neil oli lumi tellitud, see Kambjast alates maapinnale, puudele, põõsastele valge vaibana laiali laotatud, ja et feeling täielik oleks, isegi metskitsed tee veerde kutsutud. See oli lausa lummav: sattuda Tartu vihmasest novembrist Kambja jõulumaastikule!
Sõit Kooli Tallu väärib omaette äramärkimist. Meie punt läks tandemina 2 autoga: Leino ees ja Tarmo teisena. Nii me seal siis kulgesime ikka ühest kuplist üles ja teisest alla, ühest järvest mööda teiseni, siis ots ümber ja tagasi, uuesti ots ümber ja veel kord tagasi. Vahepeal jäi Tarmo seisma, lastes Leinol eest ära sõita - küll ta tagsi tuleb. Aga lõpuks jõudsime, hing kaunistest vaadetest tulvil, Kooli tallu.
Samal ajal, kui naispool kehakinnitust lauale sättis, otsustasid tublimad messsoo esindajad metsa kuuse järgi minna. Jah, nad tulid tõesti tagasi kilbiga (õnneks mitte kilbil), aga millistena..... Aga eks oludki olid selle aja peale ekstreemsed.
Kõht täis, tuli hakata pakke välja lunastama. Aga paki sai kätte ainult kodus ettevalmistatud jutu/muinasjutu vastu. Nii see päkapikk siis jutukesi kogus...
Ja siis järgnes üllatus: maskuliinse naispoole etteaste. Selle saamislugu oli õite huvitav: nimelt lobisesime ükskord Jaanaga, kes arvas, et võiksime naiste poolt ühe loratantsuga esineda ja kummaline küll, mul endalgi sama mõte peast läbi käinud. Nii me käed lõimegi. Otsisime muusika "Tiiu talutütrekese" ja siis läks tatsumiseks, sest nagu teate, pole ei Jaanal ega mul tantsulist haridust. Mis meil siis muud üle jäi, kui oma poolt esitatust, meeste poolt tantsitust "suita" kokku panna. Ega meil iga sammu konkreetset nime meelde tulnud, nii et oma vihjetega näit. riidenagi (Tarmo Kaera-Jaanist), kaheksa ("Tuljakust") hopak (igas trennis diagonaali üle saali, teate küll, se kus käed puusa ja siis ette ning tagasi puusa - tuli välja, et padebask) jne. Aga valmis ta sai ja salaja meeste eest neljapäeviti trennis käies selgekski õpiti. Esiettekanne oli nii kiire ja korralik, et pärast, kui mehed pidid pakkuma, mitme tantsu elemente on kasutatud, jäi isegi Tarmol õigest vastusest pisut puudu.
Aga sellega veel meie üritus ei päädinud, sest nüüd tuli präänik: õige suitsusaun!!! Sellega seotud drill ja emotsioonid las jäävad osalejate teada, aga puhkeruumis esinenud instumentaal- vokaalgruppi miljööpõhise lauluga neegritest ning nende toimingutest jääme veel kauaks mäletama.
Ning mis kõige olulisem ja toredam, krooniks kogu ettevõtmisele: kõik see tegevupsija oli kohal!
PS! Kes tegi pilte? Saatke Sõrmuste Emandale - saate rohkem värvilisi mälestusi!
No comments:
Post a Comment