Igatahes ühel päeval saatis Piret (kes Assooridel käis, küll see Piretit teab) Upsijatele kutse, kus seisis, et Ruusal saab toimuma II Meeste Showtantsu Festival. Kutse ise oli õite kelmikas: ikkagi 4 karvast valget luike - Meelis ja sir Arthur (taas Assooride projektist) nende seas - ning tekitas ka meie nõrgemas pooles osalemishuvi. Kuna naabri Pontu oli vaiksem kui haud, külastas Tarmot inspiratsioon ning aktiivse loomeperioodi käigus sündis tema kujutluses lausa 2 tantsu: "Pohmakas" ja "Õielt õiele". Selleks, et vaimusilmas kangastunud kujutluspildid elavaks muuta, tegid Upsijate meeshinged, (edaspidi nimetatud tantsutrupp "Õrnad Õied") neljapäeviti kõva trenni ja siis saabus hetk, kus ka meile st. naishingedele, värsket loomingut näidati. Mida siis öelda? "Öie" värk oli tõesti midagi uut ja Upsijate eksistentsi jooksul esmakordne Iiri step ehk mehed mustas, aga "Pohmaka" osas võisime eksimatult ära tunda jõuludeks valminud naiste üllatuskava fragmente... Aga kuna neile oli juurde pikitud veel üht-koma-teist, siis arvasime, et oleme suuremeelsed ning ei hakka tühjast tüli tekitama - tegu ju ikkagi meie nõrgema poolega.
Igatahes olime reedel ja 13. Ruusal kohal. Lisaks meie "Õrnadele Õitele" osales veel 4 rühma, mõnusat muusikat tegi ansambel "Säde" ja mälestusi heietas ning jutulõnga keris Küla Karla Hiiumaalt. Üle mitme aja nägime ka "Hõbehalli". Kõik täies kalamehe varustuses - ju otse järvelt tulnud, nii et esimeseks ülesastumiseks ei olnud jõudnud riideidki ära vahetada. Aga teise numbri ajaks oli midagi kummalist sündinud, sest mehed olid kuidagi kängu ja kiitsakaks jäänud, maskuliinsed naisinimesed aga olid end tõeliselt üles mukkinud ning vihtusid kõpsukate klõbinal tantsu lüüa.
Ruusa meeste seelikud olid eelmise aastaga võrreldes tubli törtsu pikemaks veninud ning habras-õrna "Luikede Järve" katkendi asemel nägime uhkeldavat kabareed. Osalejate seltskond oligi kirju: lisaks eelpoolmainitutele astus veel üles väga stiilne sõna otseses tähenduses "Külavanemate ansambel" ja koopainimestest ürgmehed, kes kujukalt näitasid, mis saatus võib juhendajat tabada, kui viimane neisse piisava austusega ei suhtu. Neile, kes oma silmaga ei näinud, võib vihjata, et ta aeti lihtsalt vardasse ning õhtuks oli koopainimeste menüüs korralik praad.
Oli lustakas pidu ja eks publik teadis, mida ta primaarseks pidas: kas vahvaid ideid, lahedat riietust, julget pealehakkamist või tantsu ennast. Meie "Õrnadel Õitel" läks hästi (siiani parim sooritus) - vahutav õllekann silme ees terendamas oli selleks piisav stiimul - tublid olite!
Tore oli lisaks Piretile, Meelisele ja sir Arthurile näha ka meie Jaanat, kes oli endale aega leidnud ja pealinna kandist meiega ühinenud.
Meile meeldis Ruusal nii nagu suvelgi. Täname tublisid korraldajaid ning soovime neile edu edasisteks ettevõtmisteks!
No comments:
Post a Comment