Tuesday, August 7, 2018

Siin me oleme - Prangli. Here we are - the island of Prangli

Following up the tradition of ours to discover every year one Estonian island we could not help and started in July to Prangli - a small island near-by Tallinn just an hour by boat. As it was the Fishermens' Day there was quite a lot of visitors on the island, wandering around, syckling, laying in the sun, swimming and sporting. Eager to learn more about Prangli and as we had children with us we decided to take an excursion by legendary socialist truck GAZ . And it turned up to be a right decision as there were so many crossing small routs on Prangli and if we had gone on our own we for sure had got lost. And of course we could not help but in the evening visited and enjoyed the concert of Anne Veski - popular Estonian singer. But for sure photos tell more than words so take a look at the pictures. But of my God we have still .... islands to discover:)!

Ka sel aastal jätkasid Upsijad oma eesti saarte avastamise traditsiooni. Valikut hakkasime tegema juba detsembris ning tee õigeni oli pikk ja vaevaline ning tänu Pille järjekindlusele meie reis  lõpuks teoks sai. Tõsisemalt hakkas Pille asja ajama juba mai algul, aga selgus tõsiasi, et oleks tulnud veel kärmem olla, et kõik soovitud kellaajal oleksid üle või siis jälle tagasi saanud. Nii et kes te blogihuvilistest soovite edaspidi Pranglile minna - olge kärmed!
Mõnikümmend kilomeetrit enne Tallinna tabas meid tõeline padukas ja kiitsime Pauliga end
 hea majutuspaiga - laka - valiku eest. Aga laevas tuli Leino uudisega, et Prangli kohal on taevas helesinine auk ning et saarel ei saja.
                        Pole midagi öelda: see mees on prohvet!
Meie põhipäev saarel - 7. juuli -  trehvas olema kalurite päev, mistõttu saarel oli hulganisti rahvast küll meiesuguste suvenautijate
                               kui ka kohalike sugulaste näol.
Meenub ka üks teine kalurite päev, toona Kihnus, kus me küll ainult ei logelenud vaid tegime ka tööd st. tantsisime: "soojendasime" "Meie meest". Temperatuur nagu selle postituse kirjutamise ajal oli +28C kanti ja saal otsani rahvast täis ja täiesti õhuvaba. Aga see selleks. Ilmaga vedas: oli mõnus ja päikeseline ning soosis kõiki väliseid tegemisi: mererannas lebotamist, ujumist, grillimist, saunatamist, ringiuitamist, päikeseloojangute nautimist, ekskurseerimist,
                 pildistamist (ega fotograafi elu pole meelakkumine).
Ja ekskursiooni me võtsime, sest kuidas muidu sa sellest Pranglist sotti saad. Kuna meiega olid kaasas ka "noored upsijad" (hea põhjendus) ja väga pikka maad jalgsi käia ei viitsinud, tellisime veoauto - vana hea GAZ-i. Seltskond suur, Gaz-i kast väike,
aga usinalt katsetades-proovides suutsime sentimeetrise täpsusega ennast siiski ära mahutada ja sõit läks lahti. Nägime metsas asuvat
      gaasitoru (kunagi puurimistööde käigus hakkas maapõuest välja tulema gaas),
                                                     
                                 hiidrahnu, mille ümbermõõt oli 36 m,

                                                     pilt IMG_7966JPG
sotsialiseerusime poe taga (väga emotsionaalne ja eluline, kuid panen üles vaid Kerdi-Marguse loal).

Väisasime 2. maailmasõja ajal hukkunud laevale pühendatud monumenti (sellest loost oli erinevaid variante - mine võta kinni, kus see tõde oli), kena kabelit ja muuseumi, kus
      läbisime ka kohaliku keeleoskuse kiirkursuse, täpsustasime, kas saar on ikka saar
                                                  või hoopis poolsaar
                ja korjasime "aas-käokingi" - milline imeline aroom, seltsimehed!
Ja hulgaliselt kiviaedu, millest osa lausa ühekordsed - pidid nende ehitajatel aga kiviseadmise oskused olema! Aga milline teede rägastik: iga 3-4 meetri tagant läks jälle 1 tee, nii et kui need metsateed kõik oma kilometraazhilt kokku liita, oleks Prangli vist EU-s auväärsel esikohal.
Ja õhtu pärl oli Anne Veski kontsert kohalikus kultuurimajas, kuhu osa seltskonnast
                                       Signe eestvedamisel kulges.
Kontsert oli hea, Anne tiim tipp-topp ja primadonna sõnutsi
                   saali ühendkoor tubli ning tantsutrupp võrratu.
Muu seas õpetati meile selgeks ka ühe uue laulu (mis tuleb ilmselt suurele auditooriumile esmaesitlusele Anne juubelikontserdil Sakus detsembris) refrään, mis kõlas nii: "Elada on tore, elada on hea!"
Ja veel üks oluline asi (eriti neiudele-noorikutee): elasime turismitalus, mistõttu naispere oli pottidest-pannidest ja toiduvalmistamisest prii ning saime nautida perenaise kokakunsti. Küsimus suurele ringile: milline roog osutus populaareimaks?... Munavõi! Pranglile tagasi mõeldes, tuleb tunnistada, et üks asi jäi meil tegemata: võimalust mööda oleme pea iga külastatud saare randa kividest Upsijate majaka ehitanud. Aga noh, eks oleme siis edaspidi hoolsamad.
Järjekordselt võib nentida, et Eesti saared on lahedad ning nende avastamine (tõsi küll - õnneks mitte Robinson Crusoe moel) lahe traditsioon. Eks seda, kes ... (pigem ei ütle mitmest sajast saarest) järgmiseks valituks osutub, näitab juba aeg.

No comments:

Post a Comment