Supilinn is one of the old regions of Tartu just on the riverside of Emajõgi with architecture characteristic only to this part of Tartu. You can find very old buildings here some in poor conditions but quite a lot being reconstructed already, small yards and gardens. Every year in April Supilinn organizes some kind of festival duration of which is approx. a week with different cultural events and activities. One of the most popular of these is the Day of Opened Yards: everybody who wants, can open a cafe in his home offering different meals and hoping guests to drop in. We visited Tarmo's home performing a couple of hours dancing by ourselves and asking the guests to join us.At the meantime Tarmo offered home made apple juice and waffels - deliciuos!!! A nice day with nice people - really enjoyable!
Supilinna päevad - ega tartlasele polegi vaja seletada, mida need enesest kujutavad: kui käes on aprill, tulevad need nagu aamen kirikus: nädala jagu kultuuri ning erinevaid üritusi, mis päädivad avatud hoovide päevaga. Kutsusime meiegi end ühte kohvikusse legendaarse Herne poe vastas - nimelt Tarmo juurde, tema õue peale tantsu lööma küll omaette, küll publikuga - eks need vanad seltskonnatantsud ole juba sellised, et panevad ka mittetantsijal jala kaasa tatsuma. Ja kui kõige selle kõrvale pakub peremees omatehtud õunamahla ning vahvleid mis kadusid nagu soojad saiad, hoolimata sellest et Kristi neid kahel masinal juurde vorpis - mida veel tahta - ehk veidi päikest ja mõne plusskraadi. Aga mida pole, seda pole, sestap oli ka meie seekordne tantsuvorm pisut teistsugune: meesinimesed leidsid üle hulga aja kaitset vattidest, aga õrnem pool hoopis meie mõnusatest fliisidest.
Kui olime murupinda korraliku sõõri söövitanud, jätkus tants tänaval ja eks "Tuljaku"
https://drive.google.com/file/d/0B1pIYKbOTEItY2ZmbUJFSXFqcms/view?ts=58fdb4e1 ,
"Vee ja soola saaga" ning "Ivvo" jaoks olekski roheala veidi kitsaks jäänud. Aga eks me järgmisel aastal võta omalt poolt juba muruseemne kaasa: siis saab sujuvalt koos jalakeerutusega ka muru külvatud ja maasse tambitud, nii et haljastajaid pole enam tarvis kutsuda! Tore oli ja tänud Meelikale, kes meile seltskonnatantsud meelde tuletas!
No comments:
Post a Comment